Liikluskindlustuse Fondi varade paigutus eirab nõudeid

Kaivo Kopli 15. märts 2001, 00:00

Riigikontrolli hinnangul ei täida LKF täielikult kindlustustegevuse seadusega talle pandud olulisi nõudeid. Puudu jääb kattevara, investeeringud on vähe hajutatud, nende likviidsus ja tulusus on madal ning üldreserv oli eelmise aasta lõpu seisuga nullis.

Näiteks peab LKFil olema piisavalt seotud vara, millega katta tehnilisi eraldisi, mis eelmise aasta lõpus ulatusid 110,9 miljoni kroonini. Kuid kindlustusinspektsiooni andmetel on tegelikkuses seotud varasid ainult 46,4 miljoni ulatuses ehk esineb puudujääk, mille üheks põhjuseks on pankrotistunud kindlustusseltside kohustuste garanteerimine.

LKFi peadirektori Veljo Tinni sõnul pole tegemist puudujäägiga, sest fondil on vara oluliselt rohkem kui kohustusi. ?Probleem on selles, et selle vara paigutus on mõnevõrra erinev sellest, mis kindlustustegevuse seadusega kindlustusandjale kehtestati,? ütles Tinn. Samas seadis ta kahtluse alla, kas garantiifondi saab üldse samastada kindlustusandjaga. ?Selleks, et viia tehniliste eraldiste kattevara vastavusse seotud varale esitatud nõuetega, on vaja muuta vara vormi. Näiteks müüa Rävala Büroohoone aktsiad, mida ka käesoleval ajal ette valmistame,? lubas Tinn.

Tinni sõnul viis LKFi rahapaigutused tõesti proportsioonist välja ASA ja Ühiskindlustuse pankrotistumine, mis kasvatas hetkega LKFi kohustusi enam kui 50 miljoni krooni võrra. Aasta alguse seisuga oli ASA ja Ühiskindlustuse nõudeid garantiifondi vahenditest veel välja maksmata 7 miljonit krooni ja edasikindlustuse vahenditest 15,6 miljonit krooni. ?Eelmise aasta lõpul oli üldreservi jääk tõepoolest null, kuid kohustuste katmiseks on fondil ka kattevara ? 72,2 miljonit krooni,? märkis Tinn.

Riigikontrolör Juhan Partsi hinnangul on LKFil mitmeid probleeme investeeringutega. ?Põhiosa investeeringutest on tehtud tütarettevõtetesse, maasse ja ehitusse ning kinnisvara arendamisel on liialt suur osakaal,? märkis Parts riigikogus esinedes. Näiteks investeeringute tulusus ulatus 1999. aastal vaid 0,39 protsendini.

Tinn tunnistas, et LKFi investeeringute hajutatus, likviidsus ja ka tulusus vähenesid oluliselt pankrotistunud seltside kohustuste täitmisega, sest kannatanule sai välja maksta vaid likviidseid vahendeid. Praegu käibki investeeringute ümberstruktureerimine, mis jõuab lõpule järgmise aasta alguses.

Eraldi ja edasist uurimist vajava küsimusena tõstis Juhan Parts esile Rävala Büroohoone ASi, mille aktsiad on LKFi bilansis üle hinnatud. Kõlanud on süüdistused, et LKF päästis büroohoone ostuga Nordika Kindlustuselt selle seltsi pankrotist, kuid kandis ise seepärast 40 miljoni kroonini ulatuvat kahjumit.

?Rävala Büroohoone ASi põhiliseks varaks on kinnistu. Hoone ehitusliku maksumuse hinnaks on 61 miljonit krooni ja maa hinnaks 12,2 miljonit,? ütles Tinn hoone ja maa ruutmeetreid ja nende hinda arvestades. Seega ei saa juttu olla mingist kahjumist ning asja väärtuse määrab Tinni sõnul selle müügihind.

Eelmisel aastal süüdistas riigikontroll LKFi miljonite kroonide raiskamises ning tegi etteheiteid nii fondi juhtkonnale kui järelevalvele. Põhjendamatult palju kulutas fond näiteks õigusabi ostmiseks ühelt advokaadibüroolt ilma teiste pakkujatega läbi rääkimata, eksides seega riigihangete seaduse vastu. Tallinna Teenindusmaja puudutavas kohtuvaidluses maksis LKF advokaadibüroole õigusabi eest 5,5 miljonit, kuigi riigikontrolli hinnangul olnuks mõistlik piirduda kuni 300 000 krooniga.

Võimalikule raiskamisele LKFis viitasid ka mitmed fondi nõukogu esimehe Alar Urmi välislähetused, mis riigikontrolli hinnangul polnud seotud ei Urmi ega ka fondi enda põhitegevusega.

Riigikontrolör ei soovinud võtta seisukohta selles, kas LKFi tegevuskulud on põhjendatud või ülemäära suured. ?Numbrid näitavad nii, et need ülalpidamiskulud on alates 1995. aastast pisut kasvanud. 2000. aastal on need 1999. aastaga võrreldes natukene vähenenud. Suurusjärk 2000. aastal oli 25,2 miljonit. Raske on anda hinnangut nii-öelda suurusjärgu põhjendatuse suhtes,? ütles Parts.

Küll aga näeb Parts kitsaskohti kontrolli ja järelevalve osas, kuna nii kindlustusinspektsioon kui ka LKF on rahandusministeeriumi valitsemisalas. ?Ministeerium koordineerib seega nii inspektsiooni kontrollitegevust kui ka LKFi, mis on üks kindlustusinspektsiooni kontrollitavatest. Seega on tegemist võimaliku huvide konfliktiga ministeeriumi tasandil,? tõdes Parts.

Viie viimase aasta jooksul on Liikluskindlustuse Fond (LKF) võtnud üle nelja pankrotistunud kindlustusseltsi liikluskindlustuse kohustused kokku 52,8 miljoni krooni ulatuses.

1992. aastal avalik-õigusliku juriidilise isikuna moodustatud LKFi peamiseks tegevusalaks on kohustusliku liikluskindlustuse korraldamine ning liikluskindlustuse kattevara ja garantiifondi loomine.

Liikluskindlustusega tegeleva kindlustusfirma pankroti korral võtab LKF üle selle seltsi kohustused liikluskindlustuse osas.

Kindlustusseltsi Maksvit kohustusi võttis LKF üle 1,227 miljoni krooni ulatuses, Ühiskindlustuse puhul ulatusid need 9,934, Polaris-Vara puhul 0,25 ning ASA Kindlustuse puhul 41,4 miljoni kroonini.

2000. aasta lõpu seisuga oli LKFi bilansimaht 199,8 miljonit krooni. Omakapital summas 72,2 miljonit krooni koosneb peaaegu täielikult kinnisvarast ? 1,7 miljoni kroonine peahoone ja 70 miljoni kroonine Teenindusmaja hoone.

2000. aasta alguseks moodustas liikluskindlustuse üldreserv 50,6 miljonit krooni ehk selle summa arvel kaeti osaliselt Liikluskindlustuse Fondi 1999. aasta kahjum, mis oli kokku 66,5 miljonit. Ülejäänud kahjud summas 15,9 miljonit krooni kaetakse 2000. aasta kasumi arvel. Eelmise aasta kasum oli 17,3 miljonit krooni, üldreservi jääk 2000. aasta lõpuks on null.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing