Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valuutahaid piiravad Rootsit

    Massiline Ericssoni aktsia müük, mille tulemusel aktsia kurss kukkus esmaspäeval 21% ja kolmapäeval veel 5%, on Rootsi krooni (SEK) viinud peamiste kaubandusparterite valuutakorvi suhtes viimase kuue aasta madalaimale tasemele.
    Eile kukkus kroon euro suhtes 9,18 krooni tasemele ning lähenes dollari puhul 10 krooni piirile. Norra krooni suhtes on SEK viimase nelja aasta madalaimal tasemel.
    ?Tehnoloogiamulli lõhkedes on kroon saanud täie kibedusega tunda aktsiate müügiga seotud valuuta väljavoolu mõju,? kommenteeris Reutersile Deutsche Banki valuutaturu analüütik Michael Lewis.
    55% Ericssoni aktsiatest on välismaalaste käes ning kui need müüvad, vahetades saadud kroonid valuutaks, on tulemuseks nõudluse vähenemine ja krooni odavnemine.
    Samas on viimastel päevadel krooni müüma tulnud mitmed välismaised spekulandid, kes tavaliselt Rootsi krooniga ei kauple.
    ?Tegemist on otsese spekulatsiooniga krooni vastu,? ütles Swedbank Marketsi analüütik Peter Granqvist. ?Paljud turuosalised panevad võrdusmärgi krooni tugevuse ja Ericssoni hea käekäigu vahele.?
    Ühe Rootsi diileri sõnul on kroon omavahelises kõnepruugis ammu ?Ericssoni valuutaks? ristitud.
    Rootsi on suures sõltuvuses tehnoloogia, meedia ja telekommunikatsioonisektori aktsiatest, mis uue majanduse hiilgeaegadel moodustasid Stockholmi börsi kapitalisatsioonist enam kui poole. Praeguseks on osakaal langenud alla 40 protsendile.
    ?Rootsi on pannud kõik munad ühte korvi, mis muudab selle globaalse börsikliima muutustele äärmiselt tundlikuks,? ütles Citibanki analüütik Steven Englander. ?Meie analüüs näitab, et Nasdaqi ja Rootsi krooni vahel on suurem korrelatsioon kui mistahes muu valuuta, isegi dollari vahel.?
    Englanderi hinnangul toob 10% langus Stockholmi börsil kaasa Rootsi krooni odavnemise näiteks euro suhtes 1,1% võrra.
    Analüütikute sõnul on neil raske näha tegureid, mis lähiajal Rootsi krooni toetada võiksid. See tähendab häid teenimisvõimalusi spekulantidele, kelle kõige tavalisem mudel on müüa valuutat, mida enesel veel ei ole, lootusega soetada see hiljem, tehingu toimumise ajaks, madalama kursiga.
    ?Ekspordifirmadel ei ole olulisi valuutareserve, mida müüa. Pealegi valitseb tellimiste osas suur ebakindlus,? ütles SEBi analüütik Robert Bergqvist.?
    Bergqvisti sõnul müüvad kroone isegi eraisikud ? jaanuaris ostsid rootslased välismaiseid aktsiaid kokku 33 miljardi Rootsi krooni eest.
    Lisaks tuleb rootslastel märtsis-aprillis investeerida kokku 18 miljardit krooni uut pensioniraha, millest SEBi hinnangul vähemalt 5 miljardit ?kaob? välismaale. Rootsi firmadel on aga käes aeg maksta dividende oma välismaistele omanikele.
    ?Kroon ei hakka tugevnema enne, kui börs seda teeb,? ütles Bergqvist. ?Selleks omakorda on vaja meeleolu muutust globaalsetel turgudel.?
    Alates 1992. aasta novembrist, mil Rootsi keskpank krooni kursi vabaks laskis, on see peamiste kaubanduspartnerite valuutade suhtes odavnenud 25 protsenti.
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Leedu suurettevõtted odavnesid suure käibega
Suurima käibega olid teisipäeval Leedu ettevõtted, nimelt Ignitis grupė aktsiatega kaubeldi Balti turgudel enim, 345 188 euro eest ning aktsia odavnes seejuures -0,55%.
Suurima käibega olid teisipäeval Leedu ettevõtted, nimelt Ignitis grupė aktsiatega kaubeldi Balti turgudel enim, 345 188 euro eest ning aktsia odavnes seejuures -0,55%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.