Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas tööjõu vaba liikumise piiramine on kasulik ka Eestile?

16. märts 2001, 00:00

Minu arvates võiks Euroopa Liit Eestile kehtestada tööjõu vaba liikumise osas üleminekuperioodi küll. See võiks kehtida seni, kuni suudame muuta töötajate olukorra kindlamaks. Kuni oleme jõudnud korralikult käivitada töötajate täiend-, ümber- ja kutseõppe. Üleminekuperioodi on Eestile vaja seni, kuni meie inimesed tunnevad, et nad on kahe jalaga maas. Neil on olnud soovi korral võimalik õppida ja ennast harida. Sellisel juhul julgeb töötaja endale paremaid palgatingimusi välja kaubelda ja julgeb ka minna teistesse riikidesse oma oskusi pakkuma.

Seega võib Eesti saada tööjõu vabale liikumisele kehtestatud üleminekuperioodist kasu ja seda ei tohiks võtta kui Eesti diskrimineerimist. Kandidaatriigid ei ole veel jõudnud oma tööjõudu kasvatada ning harjutada vaba turu tingimustega. Nende riikide töötajad, kes varem Euroopa Liiduga liitusid, teadsid täpselt, mis moodi euroliidus tööjõuturg toimib. Meie tööjõud aga seda ei tea ja ei ole praegu absoluutselt ettevalmistatud tööturu avamisele. Seetõttu oleks hea, kui me saaksime ise veel siin omaette toimetada.

Tegemist on põhimõttelise küsimusega. Tööjõu vaba liikumine on Euroopa Liidus üks neljast põhivabadusest. On väga halb, kui nüüd otsustatakse, et ühte põhivabadust uuele liikmesriigile ei tagata. Samamoodi võiks Euroopa Liit hakata seadma piiranguid põllumajanduspoliitika või teiste põhiküsimuste osas. Kui meile pannakse kohustusi, aga meie õigusi piiratakse, siis tekib küsimus, et miks sinna liitu üldse minna.

Mis puudutab üleminekuperioodi kehtestamist, siis võib sellel ajal tööjõu liikumine olla reguleeritud kvootidega. Arvestades Eesti väiksust võib meile kehtestatav kvoot olla täiesti piisav ja seetõttu ei teki meil tööjõu vaba liikumise osas sisulisi probleeme. Need inimesed, kes tahavad Eestist Euroopa Liitu tööle minna, saavad kõik seda ka teha.

Mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis on tööjõuturu avamine sisepoliitiline probleem. Loomulikult ei taha Saksamaa poliitikud öelda oma avalikkusele välja, et tööjõuturg on vaba ja kõik poolakad võivad siia tööle tulla. Nad mängivad jaanalindu ja ütlevad, et tuleb üleminekuperiood ja selle perioodi ajal kehtestatakse kvoodid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:16
Otsi:

Ava täpsem otsing