Mitmest vaesest vallast üht jõukat kokku ei saa

Valitsus on aktiivselt asunud ettevalmistama haldusreformi, mille põhieesmärk on tõsta omavalitsusüksute haldussuutlikust. Reformi põhiargument on omavalitsuste väike elanike arv ning seetõttu ka väike tulude maht ja suured halduskulud ühe elaniku kohta.

Uute omavalitsusüksuste mi-nimaalseks elanike arvuks on ette nähtud 3500 elanikku. Eelmise aasta alguse seisuga erines elanike arv valdades 76 kuni 7307 inimeseni ning 188 vallas elas vähem kui 3500 elanikku.

Seega puudutab kavandatav haldusreform enamikku Eestimaa omavalitsusüksustest.

Erinev elanike arv loob erinevad võimalused omavalitsuste arenguks. Põhiliste sotsiaalmajanduslike näitajate väärtused on vallati väga erinevad ning keskmisest nõrgemad on need just alla 2000 elanikuga valdades. Selliseid omavalitsusüksusi on Eestis 125.

Omavalitsusüksuste sotsiaalmajandusliku potentsiaali ehk toimetulekuvõime hindamiseks on võetud koondnäitaja, mis iseloomustab valdu komplekselt viie tunnuse (asukoht, elanike arv, elanike vanuseline struktuur, tulumaks ühe elaniku kohta ja omatulude suhe haldus- ja sotsiaalhooldekuludesse) järgi. Hindamine toimub 3-pallilises süsteemis.

Alla 1000 elanikuga valdades (neid on 25) on keskmine hinne 44,7 protsendi võrra ja 1000?2000 elanikuga omavalitsustes 34,8 protsendi võrra madalam kui 4000?10000 elanikuga omavalitsustes. Teisi sõnu on väikeste omavalitsusüksuste arengueeldused nõrgad.

Väiksemad on erinevused erineva suurusega omavalitsusüksuste vahel Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Järvamaal.

Omavalitsusüksuste toimetulekuvõimet mõjutab oluliselt ka asukoht. Erinevused on seda suuremad, mida kaugemal omavalitsusüksus paikneb Tallinnast.

Toimetulekuvõime väheneb proportsionaalselt kaugenemisega Tallinnast ca 2 protsendi võrra 10 km kohta. Näiteks Tallinnast enam kui 200 km kaugusel asuvate omavalitsusüksuste toimetulekuvõime on 51,8 protsendi võrra nõrgem kui Tallinnast kuni 50 km kaugusele jäävates omavalitsustes. Üksikute maakondade lõikes erineb omavalitsuste toimetulekuvõime koondnäitaja 2,56st Harjumaal kuni 1,42ni Saaremaal, kus see moodustab vaid 55,5 protsenti Harjumaa näitajast.

Kartogrammil on toodud omavalitsusüksuste jaotus toimetulekuvõime alusel. Väga madal on toimetulekuvõime 69 (tähistatud mustaga), keskmine 117 ja suhteliselt hea (tähistatud punasega) vaid 64 omavalitsusüksuses. Seejuures pooltes valdades jääb see ikkagi madalamaks riigi keskmisest.

Piirkondlikult eristuvad teistest maakondadest Harjumaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa ja Raplamaa, kus kokku asub 29,2 protsenti kõigist omavalitsustest ning need omavad 35,7 protsenti omavalitsusüksuste sotsiaalmajanduslikust potentsiaalist. Suhteliselt nõrgemad on Saaremaa, Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa omavalitsusüksused (23,6 protsenti omavalitsusüksustest), mis omavad vaid 18,3 protsenti kogu riigi omavalitsusüksuste toimetulekuvõimest.

Erinevuste tasakaalustamiseks omavalitsusüksuste vahel on haldusterritoriaalse reformi läbiviimine riigis paratamatu. Kuigi reform silub mõnevõrra erinevusi, tuleb nõrgema potentsiaali ja ebasoodsama asukohaga piirkondades rakendada senisest tõhusamalt uuendustele suunatud regionaalpoliitilisi meetmeid. Mitme enesega kuidagi toime tuleva valla liitmisest üksi on vähe ? uus suurem omavalitsusüksus sellest matemaatilise tehtega jõukaks ei saa. Vaja on tõsta nende omavalitsusüksuste atraktiivsust, et suureneks võimalike investorite huvi ettevõtluse arendamiseks ja tööhõive tõstmiseks nendes piirkondades.