Riik on Euroopa tasemel saastemaksuga ettevaatlik

Riigikogu menetlusse jõudnud saaste kompleksse vältimise ja kontrolli seaduse kohaselt tuleb ettevõtetel 2007. aasta sügiseks kasutada parimat tehnoloogiat, et saastet juba tootmisel vältida.

Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu juhatuse esimees Jüri Käo on öelnud, et sellesse investeerimine käib ettevõtetel üle jõu. Seitsme aasta jooksul peaksid ettevõtted välja käima 20 miljardit krooni.

keskkonnaminister Heiki Kranichi sõnul ei pea siiski ettevõtted juhul, kui nad tõestavad oma kavatsusi selleks ajaks parima keskkonnasõbraliku tehnoloogia kasutamiseks, ka tähtaja ületamisel kartma, et ?keskkonnainspektsioon neid ahistama hakkab?.

Keskkonnaministeeriumist paari nädala pärast valitsusse jõudva uue saastetasu seaduse kohaselt, mis kinnitab saastemaksu kasvu 20 protsendi võrra aastas esialgu aastani 2005, saavad ettevõtted senisest enam asendada ka saastetasu maksmist keskkonnainvesteeringutega. Kranichi sõnul ei ole investeeringumaht seejuures piiratud, mis tähendab sama võimalust ka väikeettevõtetele.

Peaminister Mart Laari sõnul ei ole Eestil võimalust jääda Euroopas saastavaks ?oaasiks?, sest arengueelised keskkonna saastamise arvel ei aita ühtsel turul paremini konkureerida. ?On selge, et Eesti ei saa Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivaid saastetasusid kehtestada sajaprotsendiliselt päevapealt. Seepärast olemegi taotlenud üleminekuperioode, mis on küllalt pikad selleks, et Eesti tootmine saaks kohaneda karmimate nõuetega ja neid täita,? sõnas Laar.

Kranichi sõnul ei saa keskkonnaprobleeme sotsiaalsetest ja majanduslikest probleemidest lahutada. Riik võib teha ka edaspidi suure tööhõivega ettevõtetele keskkonnamaksude osas mööndusi, kui neid ähvardab maksu kasvu tõttu tegevuse lõpetamine.

Riikliku keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse osakonna asejuhataja Toomas Liidja sõnul on eraisikutel saastega tekitatud kahju sissenõudmine kohtu kaudu peaaegu võimatu, sest kahju hindamise alused puuduvad. Tema sõnul on riik kehtestanud tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel, kuid reaalse kahju nõude saavad vara omanikud teha vaid juhul, kui kahju on ekspertiisiga mõõdetav. ?Näiteks kui oleks kindlaks tehtud, et tankeri Alambra masuudilekke tõttu vähenes Viimsi kinnistute väärtus mingi protsendi, siis saanuks selle kohtu kaudu sisse nõuda,? väitis Liidja.

Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Tõnu Paakspuu sõnul ei mäleta ka tema vähemalt kahe viimase aasta jooksul ühtki eraisiku kohtuhagi keskkonnasaaste kompenseerimiseks.