Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa Keskpank mõjutab Eesti majandust

Kaivo Kopli 19. märts 2001, 00:00

Euroopa Keskpanga otsused mõjutavad juba praegu Eesti majandusarengut, kuigi üleminek ühisrahale on mitme aasta kaugusel tulevikus, niisamuti nagu Eesti Panga liitumine Euroopa Keskpankade Süsteemiga.

Euroopa Keskpanga (EKP) intressipoliitika mõjutab tugevalt intressimäärasid Eestis, samas kui Eesti Panga võimalus nii-öelda vastutegutsemiseks on kesine.

?Kuna Eesti krooni kurss on euro suhtes fikseeritud, siis on nii EKP intressipoliitilistel otsustel kui ka euro ja dollari vahelise vahetuskursi muutustel oluline mõju Eesti intressimääradele ja inflatsioonile,? kinnitab Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalikkussuhete osakonna juhataja Tanel Ross. EKP intressimuutused ei pruugi Eesti turule kohe või üks-üheselt üle kanduda, sest Eesti intressimäär sõltub lisaks europiirkonna intressidele siinse turu likviidsusest ja riskitasemest, lisab ta. Fikseeritud kursi poliitika on Eesti jaoks optimaalne, sest Euroopaga integreerituse ja avatud majanduse tõttu liigub kapital vabalt ja pankadel on hea ligipääs rahvusvahelisele finantsturule. ?Fikseeritud vahetuskurss eeldab tugevat finantssüsteemi. Eesti Panga ülesanne on tagada selle vastupidavus ja stabiilsus, milleks kasutatakse kohustuslikke likviidsusreserve ja pangandusnormatiive,? ütleb Ross. Eesti ühinemine Euroopa majandus- ja rahaliiduga (EMU) on kolmeetapiline: ettevalmistused ELiga ühinemiseks, ELi liikmelisuse periood, mil teeme ettevalmistusi rahaliiduga ühinemiseks, ja EMUga ühinemine. ?EMUga liitumise, seega ühisraha kasutusele võtmise eeltingimus on ka keskpanga iseseisvus,? märkis Ross. ?Riigi keskpank peab olema rahapoliitiliste otsuste langetamisel täiesti iseseisev riigi enda ja ELi valitsusest ning teistest institutsioonidest,? täpsustab ta. Milleks kasulik? Võimaldab paremini toetada riigi majandusarengut hinnastabiilsuse säilitamise kaudu.

Kuigi Eesti kaotab õiguse iseseisvalt valida, millist vahetuskursire?iimi, rahapoliitikat ja kapitali liikumise tingimusi rakendada, suureneb EMUga ühinemisel Eesti sõnaõigus rahapoliitika loomisel, usub Ross. ?Meie funktsioonid Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmena vastavad ?täisverelise? keskpanga funktsioonidele. Osaleme EKP nõukogus otsuste vastuvõtmisel, viime ellu rahapoliitikat vastavalt neile otsustele, haldame välisreserve ja maksesüsteeme, emiteerime sularaha,? räägib Ross. Mõne aja eest poleemikat tekitanud võimalus võtta euro Eestis kasutusele kiiresti ja ühepoolselt on nüüdseks vaibunud. Kui ELiga liitumine toimub tõesti juba 2?3 aasta pärast, siis pole selleks enam ka aega. Küll on aga võimalus, et liitumise venides tõuseb teema päevakorda. ?Eesti Pank on seisukohal, et euro kiire ja ühepoolne kasutuselevõtt ametliku meetmena ei ole Eestile kasulik. Seda võimalust võib kaaluda, kui ELiga ühinemine meist sõltumatutel põhjustel venib,? ütleb Ross. Keskpanga hinnangul on ühepoolsest eurostumisest tingitud poliitilised komplikatsioonid suured. ?Selles valdkonnas suurima sõnaõigusega ELi institutsioonid on ühepoolse eurostumise vastu ja leiavad, et see ei vasta vähimalgi määral majandus- ja rahaliidu loogikale ja eesmärkidele,? tõdeb Ross. Eesti Panga väitel raskendaks euro ametlik ühepoolne kasutuselevõtt kindlasti Eesti ühinemist ELi ja EMUga. Eesti liitumiskõnelusi juhtiva välisministeeriumi asekantsleri Alar Streimanni sõnul pole eurostumise teemat käsitletud. ?EL on ekspertkohtumistel selgitanud, millised on ühisraha kasutuselevõtu kriteeriumid,? ütleb Streimann. Samas kasutatakse ühisraha juba praegu laialdaselt. Euro on levinud arveldus-, säästmis- ja laenuvaluutana. Euro kasutamine muudes majandustehingutes on Eesti Panga hinnangul ?osapoolte vabal tahtel ja kokkuleppel turumajanduse normaalne osa?.

Ühisraha euro tuleb 2002. aastal EMU riikides käibele 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200- ja 500euroste paberrahadena.

Euro münte vermitakse 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50sendise ning 1- ja 2eurose väärtusega.

1 euro = 100 senti = 15,6466 krooni

Euro paberraha sedelitel pole teadlikult kujutatud mõnda kultuuri või poliitika suurkuju, nagu see on tavaline riigivaluutade puhul. Selle asemel kannab iga eurosedel Euroopa kaardi ja Euroopa Liidu lipu kujutist. Euroopa kultuuri ühtsust soovitakse esitada selle kaudu, et eurodel on kujutatud tüüpilisi arhitektuurivorme Euroopa ehituskunsti ajaloost.

Euro otsustati ühisraha nimeks panna 1995. aastal eelkõige kolmel põhjusel: euro sümboliseerib Euroopa identiteeti, euro on lühike ja suupärane nimetus rahale, mida hakkavad kasutama keeleliselt väga erinevad rahvad ning euro tähendus on kõigis Euroopa keeltes sama. Selle nimetuse kasutamist ei takista ajaloolis-poliitilised traditsioonid ega kultuurilised või religioossed eripärad.

Veidi enam kui kahe aasta eest võtsid 11 Euroopa Liidu liikmesriiki arveldustes kasutusele ühisraha euro ning järgmise aasta algusest kaovad rahvusvaluutad käibelt. Euro võeti esmalt kasutusele Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Iirimaal, Hollandis, Belgias, Luksemburgis, Austrias, Soomes; tänavu lisandus Kreeka. Suurbritannia, Taani ja Rootsi jäid omal soovil esialgu kõrvale.

ELi seisukohalt on rahaliit ja ühisraha tähtis, kuna aitab talitseda inflatsiooni ja pidurdab intressimäärade tõusu; stabiliseerib rahaturge, kaotades rahvusvaluutade kursside kõikumistest tulenenud negatiivsed mõjud; kaotab piirangud kapitali vabalt liikumiselt ELis ning vähendab piiranguid arveldustel kolmandate riikidega; kaotab lisakulutused, mida varem tõi endaga kaasa ühe Euroopa valuuta vahetamine teise vastu. Sellest saavad olulist kasu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted uute võimaluste näol laiendada oma tegevust Euroopa turul.

1993. aastal jõustunud Maastrichti leping määratles tingimused, millele peavad Euroopa majandus- ja rahaliidu (EMU) liikmeteks pürgivad riigid vastama.

  • EMU riigi inflatsioonimäär peab olema võimalikult madal. Hinnatõus ei tohi 1 aasta jooksul enne EMUga liitumist ületada 3 kõige madalama inflatsioonimääraga liikmesriigi keskmist näitajat rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra.
  • Pikaajaliste positiivsete arengute kindlustamiseks on seatud nõuded ka liikmesriikide pikaajaliste valitsuse võlakirjade intressimääradele. See näitaja ei tohi 1 aasta jooksul enne EMUga liitumist ületada 3 kõige madalama intressimääraga liikmesriigi vastavat keskmist näitajat rohkem kui 2 protsendipunkti võrra.
  • Liikmesriigi eelarvedefitsiit ei tohi olla suurem kui 3% sisemaisest kogutoodangust (SKT) ning avaliku sektori võlgnevus, st riigivõlg ja kohalike omavalitsuste võlgnevus kokku, ei tohi olla suurem kui 60% SKTst.
  • EMU liikmesriigi valuutakurss peab olema enne liitumist stabiilne. 2 aastat enne liitumist peab liikmesriik suutma hoida fikseeritud kurssi oma valuuta ja euro vahel.

Euroopa Liidu ühist rahapoliitikat juhivad 1999. aastal tööd alustanud Euroopa Keskpank (EKP) ja Euroopa Keskpankade Süsteem.

EKP juhtimisstruktuuri kuulub kuueliikmeline juhatus eesotsas hollandi majandusteadlasest presidendi Willem Duisenbergiga, EKP nõukogu ja EKP üldnõukogu. EKP nõukogusse kuuluvad juhatuse liikmed ja EMU riikide keskpankade juhid, kusjuures üldnõukogusse kuuluvad kõigi ELi liikmesriikide keskpankade juhid. Keskpankade Süsteem koosneb EKPst ja ELi liikmesriikide keskpankadest ning töötab välja EMU riikide rahapoliitikat, juhib arveldusi mitte-EMU riikidega, haldab EMU riikide välisvaluutareserve, kontrollib krediidiasutuste tegevust, tagab EMU riikide finantssüsteemide stabiilsuse. Neid ülesandeid viib praktikas ellu EKP, kes võtab vastu rahapoliitika teostamiseks vajalikud õigusaktid.

  • hindade läbipaistvus ja võrreldavus toob kaasa kaupade odavnemise;
  • jäävad ära rahavahetusoperatsioonid ? reisimisel võit kuni 40%;
  • äritegevus muutub odavamaks, sest enam ei pea ennast kindlustama
  • kaovad valuutakõikumisest tulenevad kahjud, lihtsamaks muutub kaupade, teenuste pakkumine eri liikmesriikides;
  • ühisraha pidurdab inflatsiooni, hinnad muutuvad püsivamaks;
  • piiriüleste rahaliste tehingute odavnemine tänu euro kasutuselevõtule loob juurde töökohti ning palgad eri liikmesmaades võrdsustuvad.

Ma ei ole kunagi arvanud, et Eesti ei peaks ELi astuma, aga samas ei oska ma otsekoheselt siiski ka öelda, miks peaks. Kütuse valdkonnas ei muudaks ELiga liitumine mitte midagi. See ei ole kindlasti valdkond, kus mingisuguseid toetusi EList tulema hakkaks. Häda selle valdkonnaga on selles, et kiireneks erinevate keskkonnaohutusnõuete rakendumine, mis aga jällegi Eestile tervikuna on hea. Mida rutem Eesti võtab kasutusele ühisraha euro, seda parem. Sellest on majandusele kindlasti kasu. Makseid eurodes oleme meiegi teinud.

Mina suhtun ELi astumisse positiivselt. Seda kahel põhjusel ? esiteks ma ei näe muud võimalust olla integreeritud Euroopa osa ja teiseks pakub see Eestile ja eestlastele päris suure võimaluse, kui me ainult oskame seda ära kasutada. Raske öelda, kuidas ELi astumine Rakvere Lihakombinaati mõjutaks. Me tegutseme kõigil kolmel Balti turul ja meie jaoks võib tekitada probleeme see, kui Balti riigid astuvad ELi eraldi ja kui see toob kaasa mingeid takistusi kaupade liikumisel Balti riikide vahel. See võib olla meile probleem, aga tervikuna on Euroopa turu avanemine ikka väga suur potentsiaalne võimalus. Ma ei oska ette näha, mis muutuks sellest, kui Eesti võtab ühisraha kasutusele enne rahaliiduga ühinemist. Natuke oleme me tänasel päeval sunnitud arveldama euroga, Soome ja Saksa margaga, dollariga. Nii et meie tööd euro oluliselt lihtsustaks. Kui Eesti võtaks selle kasutusele enne teisi, enne ELi astumist, oleks see meile väga positiivne, aga ma ei oska hinnata, mida see tooks kaasa Eestile. Mina vähemalt tahan eurooplaseks saada.

Ma pooldan ELi astumist kui ka vastupidi. Ettevõtte juhina on üks ELi astumise pooldamise põhjus tööjõu vaba liikumine. Kaupade vabam liikumine ja ühised standardid oleks teine põhjendus. Ka raha pool kuulub siia. See tähendab, et ühisrahale üleminekus ei näe ma midagi jubedat. Mõnel inimesel on koidulast ja jakobsonist natuke kurb lahti öelda, kuid samal ajal teeb ühisrahaga opereerimine meie elu lihtsamaks. Emotsionaalselt klammerdub eesti inimene oma raha külge rohkemgi kui mõni teine, sest seda raha on meil ju nii vähe olnud ja teda oli väga suur rõõm rubla asemele saada. Viimase poolaasta jooksul on ka meie firmal olnud ühisraha käibimisest arveldustes kasu olnud. Ühepoolset euro kasutuselevõttu Eestis enne ELiga liitumist ma ei poolda. Loodan, et selleks ajaks, kui meid ELi võetakse, siis on elatustase tõusnud. Maksude tõus ELiga liitudes ei ole totaalne ja ei puuduta kõiki alasid.

Eestil on piisavalt potentsiaali saada hakkama ilma ELita. Kui ühineda, siis võimalikult pika üleminekuajaga. See aga on jälle väga kulukas. Ühisraha kasutuselevõtu osas on selge, et Eesti liigub ilmselgelt euro suunas. Pooldan kiiret ühisraha kasutuselevõttu. ELi astumine sunnib Kalevit tegema investeeringuid, mida peaks hajutama pikemale ajale. Loodan meie läbirääkijate professionaalsusele, et oleks võimalik saada vähemalt sama pikad üleminekuajad, kui seda on olnud Portugalil, Soomel. Et Kalev varub toorainet nn kolmandatelt riikidelt, siis ootab ees tooraine hinnatõus. Üldist 2?3-kordset toiduainete hinnatõusu Eesti tarbija välja ei kannata.

Honda lõi endale just nimelt seoses ELi sekkumisega asjasse Skandinaavias uue firma, mis hõlmab ka Balti riike. Aprillist alates hakkame suhtlema eurodes ning see peaks tooma kaasa valuutariski vähenemise. Minu isiklik arvamus on, et kuna kroon on euroga seotud, siis pole vahet, millal see kasutusele võetakse. Aga mida varem, seda kergem harjuda. Äri seisukohalt ei ole me arvutusi või prognoose teinud, kuidas ELi astumine mõjuks. Puhtalt isiklik arvamus on aga, et ma ei poolda ELiga liitumist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing