Isehakanud riigikogulased töötavad palka saamata

Merike Ojasson 19. märts 2001, 00:00

Alates märtsikuust on kuuel riigikogu liikmel oma elavad varjud, sest tööd alustasid riigikogu juhatuse poolt igale fraktsioonile määratud saadikute vabatahtlikud abilised. Need on erinevatelt elualadelt pärit noored mehed, kes aitavad tasuta iga nädal mõned tunnid rahvasaadikuid.

?Igaühel neist on täitsa isemoodi ülesanded. Mõni täidab pikemaajalist ülesannet ja kogub materjale meediast või arhiividest, teine aitab pabereid koostada või käib info järel konverentsidel-seminaridel, kuhu riigikogu liige ise ei jõua,? selgitas riigikogu majandus- ja sotsiaalinfo osakonna nõunik Andres Siplane.

Igapäevaelus autoõpetaja ja Petra Pesutänava kliendikaardi projektijuhi ametit pidav Tanel Tark kommenteeris oma vabatahtlikuna tegutsemist lihtsalt ? alati ei pea elus saamise peal väljas olema.

?Minu jaoks on suurim kasu riigikogus saadud kogemused. Saan näha, millised reeglid on riiki juhtivas mängusaalis,? sõnas Tark. ?Üllatus oli see, et aeg liigub selles majas nii kiiresti, et õigeaegselt ei jõuta ühest nõupidamiste saalist teise.?

Riigikogu Keskfraktsiooni aseesimees Peeter Kreitzberg, kelle abilisena Tark töötab, nimetas noormeest tõsiseks ja igati vajalikuks abiliseks.

?Praegu näiteks kogub ta ravikindlustuse seaduseelnõu kohta ilmunud arvamusi ja teeb nende põhjal uuel nädalal meie töögrupis aruande. Puhtpoliitilisesse tegevusse me teda ei haara, ta on ikkagi abiline,? ütles rahvasaadik.

Ülikoolis avalikku haldust õppinud Kaimo Käärmanni arvates on oluline, et ta töötab kohas, mis on avalikkuse ja meedia tähelepanu all.

?Selle abil saab propageerida vabatahtlikuna tegutsemist. Lisaks näen riigikogu köögipoolt, suhtlen prominentsete inimestega,? ütles Käärmann, kelle põhitöökoht on Linnade Liidus.

Paaritunnine ?tööpäev? kulub noormehe sõnul põhiliselt Ivar Tallo paberite korrastamisele. ?Vastan ka talle tulnud konverentside ja seminaride kutsetele. Täidan riigikogu liikme elektroonilist kalendrit, suhtleme põhiliselt meili teel,? lisas Käärmann.

Pedagoogikaülikooli referent-asjaajaja eriala kolmanda kursuse tudeng Viljar Kaalep ehk Uno Mereste vabatahtlik abiline arvas, et küllap maksab tulevikus CVsse kirjutatud vabatahtliku töö ka midagi.

?Kui sind üles otsitakse, sinu abi palutakse ja kui sul on hea kodune kasvatus, siis on lihtsalt raske abist keelduda,? kommenteeris Kaalep vabatahtlikuna töötamist.

Suurima üllatusena nimetas Kaalep seda, et Mereste pakkus talle välja diplomitöö teema, mille tulemusi riigikogulane ise hiljem kasutada saaks.

Momendil otsimisjärgus olev vabatahtlike abiliste projekt kestab esialgu juunikuuni. Noorte juhendaja kohustes Andres Siplane arvas, et ettevõtmine ise annab selgust juurde ka riigikogu kantseleile, kuidas on võimalik riigikogu tööd paremaks muuta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing