Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Majanduskava kärbib kulusid

Meelis Pääro 19. märts 2001, 00:00

Kinnisvara hooldusteenuste turul on oodata muudatusi seoses käesoleva aasta 1. juulist jõustuva uue Korteriomandiseadusega. Viimane näeb ette igale objektile valitseja määramist, kelle ülesandeks on parima võimaliku majanduskava koostamine. Valitseja kinnitamine on objekti kaasomanike pädevuses. Kui seni tegutses omaniku esindajana kohustatud subjekt, siis seaduse uue redaktsiooni järgi lõpevad kohustatud subjekti volitused hiljemalt 31. detsembril 2002.aastal. Seega peavad kaasomanikud lähema paari aasta jooksul suutma oma vara valitsemise üle võtta. Kahjuks puudub enamikel omanikest ülevaade, kui palju tegelikult maksab kinnisvara hooldamine.

Hooldustööde maksumuse määramist võib iseloomustada koristustööde maksumuse näite varal. Esmalt tuleks kokku leppida majakoristaja palgatase. Lähtuvalt kehtestatud maksuseadustest saab selle alusel arvutada teenuse kalkuleeritud hinna. Üldistusena saab väita, et teenuse aus (ilma ümbrikupalgata) hind on kolm korda kõrgem, kui töötajale väljamakstav palk. Kui miinimumpalgast tulenev minimaalne tunnitasu on 9,45 krooni tund, siis koristusteenuse kalkulatsioon ei saa olla alla 30 krooni tunni eest. Kui objekti halduri (peaks olema eriettevalmistusega kõrgharidusega spetsialist) palgaks võtta vähemalt kaks Eesti keskmist palka (10 000 krooni kuus), siis saame teenuse hinnaks 60 krooni tund (tunnipalk 20 krooni). Tavaliselt tegeleb haldur ühe objektiga keskmiselt kaks tundi päevas ja tema teenuse maksumus oleks umbes 2500 krooni kuus.

Kui pidada koristaja keskmiseks tootlikkuseks 100 m² koristatavat pinda tunnis, siis saab leida konkreetse objekti koristustööde maksumuse. Objekti töömahukuse arvutamisel tuleb lähtuda faktiliselt hooldatava pinna suurusest ja tehtava töö perioodilisusest. Eluruumide üldpind on tulude planeerimise aluseks. Seni munitsipaali poolt kasutatav metoodika hoolduskulude määramiseks eluruumide üldpinna alusel annab teenuse maksumusest vale ettekujutuse.

Konkreetse objekti koristustööde kogumaksumuse kalkuleerimise aluseks on tööde ajakulu ja ühe töötunni maksumus. Eluruumide, mitteeluruumide ja garaa?i kasutajad maksavad vastavalt tegelikule kasutatud teenuste mahule. Elanikud maksavad kogu sisekoristuse, sest koristatakse trepikoda ja elanike kasutada olevaid keldriruume ja tänavat. Büroopinnad maksavad oma osa väliskoristusest. Garaa?i kasutajad maksavad ka selle koristamise eest ja oma osa väliskoristust. See tähendab, et koristustöödel ei saa põhimõtteliselt olla ühtset hinda iga korteriomandi pinnaühiku kohta.

Samuti saab leida kõigi hooldustööde (nt avariiteenus, elektritööd, küttesüsteemi hooldus) maksumuse. Lisaks tuleb majanduskava koostamisel kokku leppida ka kommunaalteenuste arvestamine ja kulude jagamine. Vee jagamise teeb keeruliseks erinevate hindade kasutamine elanikele (15 kr/m³) ja asutustele (35 kr/m³). Kui igal tarbijal on veemõõtja, siis saab jagada nende näitude alusel. Kui veemõõtjaid ei ole, siis tuleb määrata vee kulude jagamiseks tarbimise jaotust iseloomustavad osakaalud. Sama kehtib soojusenergia kulude jagamisel. Reeglina on mõõdetud objektile antud summaarne soojusenergia kulu, mis võib jaguneda kütte, vee soojendamise ja ventilatsiooni kuludeks. Veel keerulisem on elektri jagamine, sest lisaks erinevusele elanike ja asutuste hindade vahel, tuleb arvestada ka elektrienergia päeva- ja öötariifide erinevust.

Iga tarbija või omanik peaks endale selgeks tegema kulude jagamise tehnilised alused. Samas vajab tarbimisosade määramine eraldi ettevalmistust. Seetõttu on kaasomanikel mõttekas volitada oma vara valitsejaks atesteeritud kinnisvarahaldur.

Vt. ka tabelit: Kulude teadmine aitab neid kontrolli alla hoida

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing