Maksutõusust pole Euroopa Liidus pääsu

Kaivo Kopli 19. märts 2001, 00:00

?Euroopa Liit on suhteliselt jäik küsimustes, mis puudutavad erandeid kaudsete maksude poolel, see on siis käibe- ja aktsiisimaksude osas. Eelkõige peetakse oluliseks just seda, et maksustamise üldised printsiibid oleksid samad,? ütleb rahandusministeeriumi nõunik Madis Müller. Ta lisab, et aktsiisimaksude osas peetakse siiski vajalikuks teatud minimaalse maksutaseme saavutamist.

Küsimusele, kui valusalt või valutult mõjub ELiga liitumine siinsele ettevõtjale, ei ole tegelikult hästi põhjendatud vastust, kuna arvutusi saab teha vaid üksikute näidete põhjal ning põhjalikke uurimusi sel teemal ei ole. ?Mis puutub maksumäärade tõusu seoses ELiga liitumisega, siis mõnevõrra peaks tõusma kütuseaktsiis ning järk-järgult tõuseb tubakaaktsiis,? ütleb Müller.

?ELis ongi reguleeritud kaudsed maksud ? käibemaks ja aktsiisid. Otsesed maksud, nagu tulu- ja sotsiaalmaks, on reguleerimata,? räägib Maksumaksjate Liidu peasekretär Kalle Kägi.

Põhimõtteliselt on EL valmis läbi rääkima mitmete üleminekuperioodide osas. Küsimusele, milliseid üleminekuperioode maksude osas Eesti kindlasti tahab ning kuivõrd seda suudetakse saavutada, vastab välisministeeriumi asekantsler ja liitumiskõneluste tegevjuht Alar Streimann napilt: ?Mis puutub tahtesse, siis toimitakse täpselt vastavalt valitsuselt saadud juhistele, ja mis puutub suutlikkusse, siis sellele saab vastata kõneluste lõppedes.?

Eesti taotleb üleminekuperioodi sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisimäärade harmoneerimiseks. EL on teinud ettepaneku, et Eesti vaataks oma üleminekuperioodide taotlused uuesti üle. Seni soovib Eesti tubakaaktsiisi osas üleminekuperioodi aastani 2010, nimetatud elektrienergia osas 2006. aasta lõpuni.

Kuivõrd käibemaksu laekumistest läheb tulevikus osa ELi ühisesse eelarvesse, on tegelikult ka üsna mõistetav, et mängureeglid peavad mingil moel olema ühtlustatud.

?Lubades ühel riigil kehtestada liiga palju erandeid ja soodustusi, kannataksid seega rahaliselt otseselt ka kõik teised,? märgib Müller. ?Samas ühtset nõutud maksumäära käibemaksu osas fikseeritud ei ole, nõue on vaid, et üldine käibemaksumäär ei tohiks olla madalam kui 15%,? toob ta näite mänguruumist.

Sageli on ELi direktiividele viidates põhjendanud ka vajadust kaotada mitmed muud soodustused, näiteks käibemaksuseadus. ?Siin ma isegi liigselt ELi aspekti ei rõhutaks, kuivõrd tegemist on niikuinii maksunduslike anomaaliatega, mille kaotamine on üsna loogiline,? ütleb Müller. ?Õpikute ja töövihikute osas on siiski kavas säilitada 5% käibemaks,? lisab Müller.

?Oluline on see, et ELiga liitumise hetkeks lubab Eesti ühtlustada ka käibemaksukohustuse tekkimise piirmäära, mis praegu on 250 000 ja ka järgmisel aastal jõustuvas uues seaduses on see määr veel 250 000 krooni. ELis kehtiv piirmäär on 5000 eurot ehk ligi 75 000 krooni,? märgib Kägi.

Ettevõtluse osas paistab Eesti siiski lootvat säilitada soodsa maksukeskkonna ka ELis olles. ?Kuigi Eesti aktsepteerib, et Euroopa mängureeglite ülevõtmine näiteks käibemaksu osas on loogiline, ei kavatse me kindlasti loobuda keskmisest soodsamast tulumaksu re?iimist. Peame õigeks põhimõtet, et kui Eesti suudab oma riigiaparaati üleval pidada väiksemate kulutustega, peab meil säilima ka õigus vastavalt soodsamaid maksumäärasid kehtestada,? räägib Müller.

?Kuna näiteks tulumaksu ei ole ELi tasandil reguleeritud, siis ei ole selles suhtes otseselt midagi karta. Küll aga on karta kaudset survet liiga ilusa tulumaksusüsteemi kaotamiseks,? arvab Kägi.

Küllaltki madal maksukoormus on kindlasti Eesti senisele edule oma panuse andnud ning seda eelist tuleks edasi kasutada. Mülleri väitel on ausa konkurentsi vajalikkust riikide maksusüsteemide vahel tegelikult ka rahvusvahelisel tasemel aktsepteeritud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing