Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

NATOga seotud dogma soodustab laristamist

19. märts 2001, 00:00

2002. aastal toimub Prahas NATO tippkohtumine, mille tähtsaim poliitiline otsus on kaitseminister Jüri Luige sõnul Balti riikide liikmeks võtmine. NATO laienemise küsimuses toimus Eesti jaoks positiivne murrang pärast George W. Bushi asumist USA presidendi kohale.

Äripäev toetab Eesti kiiret liitumist NATOga. See peab toimuma dogmadevabal kujul. Praegu peetakse vääramatuks tõeks, et kaitsekulutused tuleb tõsta 2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Taoline eelarvekulude fikseerimine soodustab laristamist.

NATO laienemise küsimuses toimunud läbimurret üritavad enda kasuks pöörata koalitsioonipoliitikud koos kaitseministeeriumi ja kaitseväe juhtidega. Järgmise aasta riigieelarve koostamisel on seatud eesmärk tõsta kaitsekulutused 2%ni SKTst. Sisulist vaidlust kulutuste suurendamise ja raha kasutamise üle ei toimu. Poliitikud eesotsas Lennart Meriga rõhutavad koguni, et seda ei tohigi teha.

Konkreetse protsendi määramine soodustab laristamist. Üha kopsakamad summad ei muuda iseenesest kaitsevõimet tugevamaks ega tõsta kaitseväe taset.

Eesti on NATO-le lubanud, et riigikaitseks eraldatud raha kulutatakse eelkõige tänapäevaste väljaõppekeskuste ? kasarmute, õppehoonete, staapide ? rajamisele. ?Praegu on ehitiste ja rajatiste puudus suuremaks takistavaks teguriks kui varustuse ja relvastuse nappus,? seisab Eesti NATO liikmeks saamise programmis. Kaitseministeeriumi teod räägivad aga teist keelt. Kaitsekulutuste kasv on võimaldanud põhjalikult ministeeriumihoonet remontida. Väeosades on aga olmetingimused jäänud kesisteks.

?Meie sõdurid peavad seisma hommikuti kahe-kolmekümnekesi ühe du?i, kraanikausi või WC taga järjekorras,? on iseloomustanud riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar olukorda kaitseväes. See probleem ei vaeva kaitseministeeriumi ametnikke, kes on endale ministeeriumisse sauna ehitanud.

Vastutustundetus eelarveraha kulutamisel on ilmnenud ministeeriumi riigihangete konkurssidel. Kujukas näide on õppeasutusse aulatoolide ostmine. Konkursitingimused olid seatud nii, et neile vastas ainult üks konkreetne Itaalia tool, mille hind kujunes soolaseks ja ületas teisi pakkumisi kolm korda.

Tegemist on väikeste summadega, saab nende näidete peale väita. Eespool kirjeldatu peegeldab suhtumist ? mõni miljoni siia või sinna ei ole suur probleem. Ja poliitikutele ei olegi, sest nende pea on NATO-le viidates jaanalinnu kombel liiva alla pistetud.

Kaitseministeeriumi ei tohi tõsta eelarve koostamisel eelisseisu. Eesti pääs NATOsse ei sõltu sellest, kas me kulutame 1,5 või 1,8 või 2 protsenti SKTst. Meie liitumine sõltub eeskätt USAst. Kui Ühendriigid on huvitatud oma mõju suurendamisest Balti regioonis ja neid jätab Venemaa reageering ükskõikseks, siis saame kutse NATOsse. Eesti riigieelarve ja SKT suurus ei ole tegurid, mis mõjutavad USA suhtumist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing