Selveri keti pikenemisplaan annab märku müügikavast

Andres Kärssin 19. märts 2001, 00:00

ASi Tallinna Kaubamaja tütarettevõtte ASi A-Selver juhataja Urmo Vallneri sõnul plaanitakse lisaks praegusele neljale Selverile avada aastas kaks-kolm lisaks, nii et kolme aasta pärast ulatuks kett kokku kuni 12 supermarketini Eesti suuremates linnades. Peale Tallinna ja Tartu ootavad on järjekorras ka Pärnu ning Narva. ?Kuna majanduskasv on olnud suhteliselt kiire, siis tulevad järgmised linnad peale,? lisa ta.

Tänavu avatakse Selverid Tallinnas Tondil ja Tartus, lisaks on ostetud Tallinnas krunt Paldiski maanteel psühhoneuroloogiahaigla juures. Samas ei soovinud Vallner Selveri-keti arenduskava täpsemalt kommenteerida, sest Tallinna Kaubamaja on börsiettevõte.

Vallneri sõnul jätkatakse ka lähitulevikus ühe firmanime all kahe eri tootega ? väikese ja suure Selveriga.

Selveri müügipinna suuruse ning kaubavaliku määrab ära poe asukoht ning inimeste ostujõud, selgitas Vallner. ?Lisaks on ka muid piiranguid, näiteks Pirita Selveri suuruse dikteeris maa suurus,? märkis ta.

Tallinna Kaubamaja kontserni iga-aastane investeerimisvajadus on Vallneri sõnul umbes 100 miljonit krooni. ?Kui kinnisvarast ei räägi, siis on väikese Selveri investeeringute maht on 10?15 miljonit krooni ja suure Selveril 50 miljonit krooni,? lausus ta.

Vallner ei välistanud, et Selveri keti pikendades mõni marketitest üles ostetakse. Samas ei kinnitanud Vallner Selveri keti enda müügiks ettevalmistamist, viidates omanike müügihuvi puudumisele.

Ostjate sihtgrupi osas Selverile konkurentsi pakkuvad Maksimarket, Prisma, Primo ja Stockmann suurtest laienemisplaanidest pole teatanud, pigem ollakse äraootaval seisukohal. Samuti on kaubandusringkonnast kuulda arvamusi, et headesse kohtadesse ehitatavate Selverite kulud võib omanik küll tagasi saada, kuid kasumit sealt inimeste ostujõudu arvestades niipea loota pole ? seega muudetakse jaeketti müügi jaoks atraktiivsemaks.

?Olen nõus väitega, et Selver on müügis,? lausus ETK juhatuse liige Mihkel Sims. ?Teda mitte ei valmistata praegu müügiks ette, vaid ta kogu aeg on müügis olnud,? lisas ta, märkides, et ilmselt pole omanikud veel sobivat hinnapakkumist saanud. ?Samas pole vahet, kes on Selveri omanik,? ütles Sims. ?Jaekaubandusturule jääb see kett alles.? Ta lisas, et näiteks ETK-l pole ühistulisest struktuurist tingituna spekulatiivset investorit ning seetõttu puudub ka müügisurve.

Simsi hinnangul pole samas Selveri laienemisplaan sugugi ambitsioonikas, samuti on oodata turul ka teiste supermarketite juurdetulemist. ?Jaemüügis loeb maht palju,? tõdes ta. ?Praegu on turu jagamise aeg ning see jagatakse ümber suurte üksuste vahel, ühe kohaga ei tee enam midagi ära.?

Simsi sõnul on muutumas Eesti kaupluste struktuur ? väike- ja lähikaupluste osa väheneb hüper- ja supermarketite tõttu. Ta lisas, et näiteks Tallinnas on kõik vanad ABC-kaupluste kohad viie aastaga suurte jaekettide käes.

Investeerimispanga Suprema peaanalüütiku Veikko Maripuu sõnul uute kaubanduspindade hoogne lisandumine eelmise aastal loonud olukorra, kus mitu uut jaekauplust on raskustes klientide ligitõmbamisega. ?See seab ohud ka Tallinna Kaubamaja kavale kasvatada lähiajal hoogsalt Selverite arvu,? märkis ta.

Analüütiku sõnul näitab senine areng, et avatud turgude sihtgrupp liigub discounter-tüüpi ostukohtadesse, nagu seda on Säästumarket, ning mitte Selverisse, mis on rohkem keskmise ja kõrgema sissetulekuga inimeste ostukohaks.

?Selverite arvu kasvatamine 12ni kolme aasta jooksul on selgelt ambitsioonikas kava, mis peidab endas oluliselt suurenevaid riske,? lisas Maripuu.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing