Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus seadus muudab liikluskindlustuse kliendile palju kallimaks ja keerulisemaks
Riigikogu plaanib sel teisipäeval vastu võtta uue liikluskindlustuse seaduse, mis muudab liikluskindlustuse kliendi jaoks senisest palju kallimaks ja keerukamaks. Lisaks seob seadus kliendi jäigalt kindlustusseltsi külge ning võimaldab monopoliohu suurenemist.
Eelnõu järgi laieneb kindlustuskate ja kiireneb kahjukäsitlus, mis on õige ja mõistlik suund. Iseasi, et kõik see tuleb kliendi taskust ja on küsitav, kas tarbija on valmis ja võimeline seda kinni maksma või suureneb hoopis maksetest kõrvalehiilijate hulk. Viimane kahju võetakse jälle korralike autoomanike taskust. Lisaks peab arvestama, et uuest seadusest tulenevalt lasub kindlustusandjal kohustus kannatanule kahju hüvitada, olenemata kindlustusvõtja kindlustusmaksete õigeaegsest tasumisest, mis sunnib seltsidel hindu veelgi tõstma.
Nimetatud momentide kõrval võib aga uue liikluskindlustuse seaduse taga seista veelgi põhimõttelisem hinnatõus. Seni märkamatuks jäänud rõhuasetus paikneb asjaolul, et kliendid seotakse uue liikluskindlustuse mõistes ühe konkreetse kindlustusseltsiga. Kuna klient reeglina ei ole teadlik ega huvitatud enne uue poliisi väljastamist 15 päeva kirjalikult ette teatama oma soovist kindlustusandjat vahetada, tagab kindlustusandjale üsna muretu äraelamise ja võimaluse ?põhjendatult? liikluskindlustuse tariife ?korrigeerida?. Juhul kui seadus 1. mail jõustub alustavad suured seltsid tõenäoliselt jõuliste ja lühiajaliste müügikampaaniatega. Kliendil tuleb siis hoolikalt valida, kuna edasine seltsivahetus, on seaduse järgi juba äärmiselt tülikas, seejärel on klient juba seltsiga seotud.
Lisaks võib eeldada teenustasude - millega peavad olema kaetud kõik kindlustusandja tegevuskulud ? tõusu. Tingitud on see tegevuskulude suurenemisest, sest seltsid peavad hakkama sisse nõudma maksmiskohustusi eiravatelt klientidelt kindlustuspreemiaid. Uue seaduse järgi on kliendil ilma vastava kirjaliku taotluseta kohustus pidevalt tasuda kindlustuspoliisi eest, isegi kui sõidukit ei kasutata.
Seega on alust arvata, et uus seadus ei too kliendile mitte ainuüksi ühekordset kindlustustariifi tõusu seoses kindlustuskaitse laienemisega vaid ka kindlustusseltside tegevuskulude kasvu. Pealegi tunnevad kindlustusandjad ennast hindasid kergitades tugevalt, kuna klient on lepingu alusel kindlustusandjaga seotud.