Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Veerand kauplustest maksuvabad
Uuringu tulemusel jääb maksuvabades piirkondades registreeritud ettevõtete kasutamise tõttu riigil aastas saamata 300?500 miljonit krooni.
Maksuvabades piirkondades registreeritud ettevõtete abil on võimalik peita kasumit, mille pealt tuleb Eestis maksta tulumaksu, tulumaksuvabastus kehtib vaid juhul, kui kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. Offshore-firmade abil saab aga kasumi ilma makse tasumata omanikutuluna ettevõttest välja viia.
Offshore?ide kasutamise piiramiseks oleks vaja teha põhjalik riigi tellitud uuring, et asjakohased asutused saaksid oma järeldused teha, nii näiteks on tehtud Lätis, rääkis maksuameti pressiesindaja Koit Luus.
Luus jätkas, et maksuamet ei pea võimalikuks kõnealust uuringut kommenteerida, sest uuringu tulemuste puhul puuduvad igasugused viited algandmetele. ?Oleks mingisugused viited allikale, siis saaks vastu rääkida. Kui meile tuuakse uuring, siis kommenteerime,? sõnas Luus.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson ütles, et aastas saamata jääv pool miljardit krooni on riigile väga suur raha. ?See tuleb saada kontrolli alla, esimene samm selleks oli muidugi tulumaksuseaduse muudatus, mis kaotas ettevõtete tulumaksu,? ütles Jürgenson. Tema sõnul on üheks osaks offshore-firmade kasutamise vastu võitlemisel ka idee alandada üksikisiku tulumaksu seniselt 26 protsendilt 20 protsendile. ?Need on maksupoliitilised abinõud, lisaks hakkab tööle maksupolitsei,? lausus Jürgenson.
?Lõplikku piiri ei suuda kunagi panna, aga kui kontroll tugevamaks läheb, siis suureneb risk ning maksuvabasid firmasid hakatakse kasutama ainult väga suurte summade puhul,? lisas Jürgenson. Tema hinnangul saab maksude varjamiste jälile ka näiteks tollistatistikat jälgides.
Uuringu läbi viinud Consulti finantskonsultatsioonide juhataja Heikki Haldre sõnul selgub veel, et offshore-firmade omanikel on praegu kontol umbes 300 miljonit krooni investeerimiseks valmisolevat vaba raha. Ta ütles, et see annab tööd paljudele investeerimisnõunikele ja advokaatidele, kes raha paigutamisega tegelema hakkavad. ?Advokaadid ja investeerijad hakkavad selle järele jooksma,? leidis ta. Haldre sõnul on uuringu kohaselt offshore-firmad seni populaarsed ka keskmiste ning väiksemate ettevõtete puhul.
?Seadusandlikult järgib Eesti kahtlemata teisi riike ning mõne aasta pärast muutub väikeettevõtjate jaoks offshore-firmade kasutamine kallimaks,? sõnas ta.
Investeerimispanga LHV partner Rain Lõhmus ütles, et täna ei ole 300 miljonit krooni investeerimisäris enam väga suur raha. ?Ma ei oska küll nüüd midagi teistmoodi teha, Eesti elanikud jätavad sama suure summa kuu-kahe jooksul pankadesse deposiiti,? sõnas Lõhmus. ?See summa ei ole midagi erakordset,? lisas ta.