Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Veerand kauplustest maksuvabad

    Uuringu tulemusel jääb maksuvabades piirkondades registreeritud ettevõtete kasutamise tõttu riigil aastas saamata 300?500 miljonit krooni.
    Maksuvabades piirkondades registreeritud ettevõtete abil on võimalik peita kasumit, mille pealt tuleb Eestis maksta tulumaksu, tulumaksuvabastus kehtib vaid juhul, kui kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. Offshore-firmade abil saab aga kasumi ilma makse tasumata omanikutuluna ettevõttest välja viia.
    Offshore?ide kasutamise piiramiseks oleks vaja teha põhjalik riigi tellitud uuring, et asjakohased asutused saaksid oma järeldused teha, nii näiteks on tehtud Lätis, rääkis maksuameti pressiesindaja Koit Luus.
    Luus jätkas, et maksuamet ei pea võimalikuks kõnealust uuringut kommenteerida, sest uuringu tulemuste puhul puuduvad igasugused viited algandmetele. ?Oleks mingisugused viited allikale, siis saaks vastu rääkida. Kui meile tuuakse uuring, siis kommenteerime,? sõnas Luus.
    Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson ütles, et aastas saamata jääv pool miljardit krooni on riigile väga suur raha. ?See tuleb saada kontrolli alla, esimene samm selleks oli muidugi tulumaksuseaduse muudatus, mis kaotas ettevõtete tulumaksu,? ütles Jürgenson. Tema sõnul on üheks osaks offshore-firmade kasutamise vastu võitlemisel ka idee alandada üksikisiku tulumaksu seniselt 26 protsendilt 20 protsendile. ?Need on maksupoliitilised abinõud, lisaks hakkab tööle maksupolitsei,? lausus Jürgenson.
    ?Lõplikku piiri ei suuda kunagi panna, aga kui kontroll tugevamaks läheb, siis suureneb risk ning maksuvabasid firmasid hakatakse kasutama ainult väga suurte summade puhul,? lisas Jürgenson. Tema hinnangul saab maksude varjamiste jälile ka näiteks tollistatistikat jälgides.
    Uuringu läbi viinud Consulti finantskonsultatsioonide juhataja Heikki Haldre sõnul selgub veel, et offshore-firmade omanikel on praegu kontol umbes 300 miljonit krooni investeerimiseks valmisolevat vaba raha. Ta ütles, et see annab tööd paljudele investeerimisnõunikele ja advokaatidele, kes raha paigutamisega tegelema hakkavad. ?Advokaadid ja investeerijad hakkavad selle järele jooksma,? leidis ta. Haldre sõnul on uuringu kohaselt offshore-firmad seni populaarsed ka keskmiste ning väiksemate ettevõtete puhul.
    ?Seadusandlikult järgib Eesti kahtlemata teisi riike ning mõne aasta pärast muutub väikeettevõtjate jaoks offshore-firmade kasutamine kallimaks,? sõnas ta.
    Investeerimispanga LHV partner Rain Lõhmus ütles, et täna ei ole 300 miljonit krooni investeerimisäris enam väga suur raha. ?Ma ei oska küll nüüd midagi teistmoodi teha, Eesti elanikud jätavad sama suure summa kuu-kahe jooksul pankadesse deposiiti,? sõnas Lõhmus. ?See summa ei ole midagi erakordset,? lisas ta.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Lõpule on viidud Indrek Kasela tagasi astumine PRFoodsi juhi kohalt ja tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest, selgub börsiteatest.
Lõpule on viidud Indrek Kasela tagasi astumine PRFoodsi juhi kohalt ja tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Luige inkassokontsern sai tehingule heakskiidu loodetust hiljem
Ärimees Hans H. Luigele kuuluv inkassokontsern Aktiva Finance Group ostis mullu Rootsi börsiettevõttelt Intrum 30 miljoni euro eest selle Baltikumi ärid, kuid sai Leedu üksuse omandamiseks heakskiidu alles nüüd.
Ärimees Hans H. Luigele kuuluv inkassokontsern Aktiva Finance Group ostis mullu Rootsi börsiettevõttelt Intrum 30 miljoni euro eest selle Baltikumi ärid, kuid sai Leedu üksuse omandamiseks heakskiidu alles nüüd.