Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Küsi julgesti!
Tollitransiidi rakendamise eeskirja jõustumine lükkus edasi, kuna vahetult enne jõustumist kõigi osapoolte osavõtul toimunud nõupidamisel selgus, et muutmist vajab raudteevedu käsitlev peatükk.
Selgus kolm momenti. Esiteks nõuab täpsustamist transiitveo lõpetamine. Transiitveo lõpetamisel peab tollile esitama kauba saatelehe. Saateleht koosneb aga viiest eksemplarist, millest üks jääb lähteriigile. Ülejäänud neli oleks aga määruse järgi tulnud esitada Eesti tollile. Leidsime kompromissi, et üks neljast eksemplarist jääb ka Eesti Raudteele, kui veoleping ja ülejäänud esitatakse tollile.
Teine moment puudutas kauba vedu raudteega läbi vabatsooni. Algses määruses oli, et kui kaup jätkab teekonda vabatsoonist edasi, siis jätkub see endise saatelehe alusel. Selgus aga, et vajalik on uue saatelehe vormistamine, kuna kauba sisenemisel vabatsooni annab Eesti Raudtee kauba selle saajale kätte ja lõpetab veolepingu. Minule teadaolevalt see nii ei toimunud ja meil oli Eesti Raudteega põhimõtteliselt erinev nägemus sellest, kas tegemist on mitme veoga või ühe veoga. Kui kaup vabatsooni siseneb ja sealt uuesti väljub, siis seda kaupa vahepeal vagunist välja ei tõsteta. Minu jaoks tähendab see ikkagi, et teist vedu ei toimu, kuna vahepeal ei ole mingit vaheladustamist. Kuid nõupidamisel selgus, et raudtee töötehnoloogia ja dokumentide vormistamise spetsiifika järgi loetakse vabatsooni sisenenud vedu siiski lõpetatuks.
Kolmandaks oli määruses mitmes kohas kirjas, et kauba saaja Eestis ehk siis Eesti Raudtee peab tagama, et kauba saatja vormistaks kauba saatelehe õieti. Seal ei meeldinud Eesti Raudteele tagamise nõue. Eesti Raudtee väitel ei saa ta kuidagi tagada seda, kuidas kolmas isik kauba saatelehte vormistab. Teatud määral on neil ka õigus. See on aga puhtalt vormi küsimus, mitte põhimõtte küsimus. Põhimõte, mida me soovime ka jätkuvalt määruses näha, on, et kauba saatelehe vormistamise algandmed peavad lähtuma kaba saajalt (Eesti Raudteelt ? nemad reeglina edastavad info kauba saajale, kes siis vastavalt infole täidab saatelehe.
Leppisime kokku, et pehmendame määruse sõnastust: kauba saaja ei pea tagama saatelehe õiget täitmist, vaid kauba saatja täidab saatelehe kauba saajalt saadud andmete alusel.
Autor: Marek Uusküla