Vana sõjakunst muudab keha relvaks

Priit Harik 20. märts 2001, 00:00

See keerulise nimega idamaine võitlusviis on Eestis tuntud juba eelmise sajandi algusest. Ju-jutsu õpetus oli kohustuslik ja seda õpetati juba 1920. aastatel USA, Briti, Prantsuse ja Eesti politseis (Eestis kuni 1940). Tallinna kriminaalpolitsei juures toimus juba 1923. aastal esimene ju-jutsu kursus. 1928. aastal ilmus Tallinnas isegi ju-jutsut tutvustav raamat ??Nägematu relv? enda kaitseks.?

Valides enesekaitsekursust, jääb ju-jutsu silma laia harrastajategrupiga. Treeningutele võetakse juba 6?8aastaseid lapsi. Ülemist vanusepiiri pole hobi korras ju-jutsu harjutajale seatud. Pole ka soolisi ettekirjutusi ? koos võivad harjutada nii mehed kui ka naised.

Sõna ju-jutsu tähendab tehnikat, otseselt ? võtete sooritamist, kasutades relvadeta võitluses enda keha relvana. Ju-jutsu keskendub võitlustehnikale ja -taktikale, järgides ju-põhimõtteid. Ju on viis kasutada ära vastase strateegiat, liikumist ja jõudu tema kõrvaldamiseks või vähemalt tema ründe neutraliseerimiseks. Seda tehnikat kasutavad personali ettevalmistusprogrammides paljude riikide politseinikud ja turvaettevõtted. Kogenud harjutaja oskab paljaste kätega võtta kurjategija käest noa või püstoli, seejuures ennast ja ümbritsevaid inimesi ohustamata.

Ju-jutsu tehnikasse kuuluvad heited, lukud, kägistused, mahaviimised ja löögid. Võtteid sooritatakse kas üksikute löökide või lukkudena või eri võtete ühendustena ? heitele järgneb löök, lukk või kägistus. Ärimees võib endale tellida ka lühiajalise eratreeningu, mille käigus õpetatakse kiirelt selgeks esmased enesekaitsevõtted. Siiski soovitab Goshini klubi ju-jutsu abitreener Raivo Orgusaar leida aeg ja käia aasta pidevalt treeningutel. ?Võitluskunstiga on nagu luuletusega ? võid selle kiirelt pähe õppida ja täna ette vuristada, kuid paari päeva pärast ei mäleta midagi,? toob Orgusaar võrdluse. ?Kui luuletust pidevalt korrata, trennis regulaarselt harjutada, jääb see surmani külge,? lisab ta.

Mitmekordne Eesti meister kumites Jaak Kabrits on tegelenud karatega 15 aastat ja ju-jutsuga 8 aastat. Kabritsa sõnul on ju-jutsu populaarsuse põhjus paindlikkus ja loomingulisus. ?Ju-jutsu erinevad stiilid lubavad edukalt treenida nii algajaid lapsi, naisi kui ka edasijõudnud mehi,? kinnitas sensei (treener) Kabrits.

Otsustasin kauni ilma ja läheneva suve puhul trenni minna. Pikk talv, istuv töö ja magus kohv mõjuvad füüsilisele vormile halvasti. Aastaid tagasi käisin ju-jutsu treeningutel. Sellest on meelde jäänud karm treeningudistsipliin, ohtrad kätekõverdused ja paar võtet. Arvan, et enesekaitsetreening on parem kui metsajooks või jõusaalis sangpommi tõstmine. Samaaegselt saab füüsilise koormuse, praktikas kasutatavaid oskusi ja ka suhelda.

Ehmatav oli aga treeningvõimaluste lai valik. Aikido, kobudo, kickbox, wu shu, wadokai karate, tai-chi, wing-tsun, kojalo-do ja teised keerulised ning mitte midagi ütlevad nimed. Üksnes kõigi stiilide tutvustuste läbilugemiseks läheks vaja mitu õhtupoolikut. Kas õppida kiireid rünnaklööke? Või pehmet taganemisstiili? Lüüa peaga telliskive puruks? Joosta mööda seinu ülesse, visata saltosid ja vehkida puumõõgaga? Maksta mõnisada krooni kuus grupitrenni eest või mõni tuhat eratreeneri ja individuaalse programmi eest? Rasked küsimused.

Otsustasin turvarubriigis huvitavamaid Eestis õpetatavaid võitlusstiile regulaarselt tutvustama hakata. Kord kuus leiad praktilist infot seni vähetuntud enesekaitsetreeningu kohta. Toon ära stiili iseloomustavad jooned, trennide toimumiskohad ning hinnad. Usun, et tutvustused aitavad valida sulle sobivat erinevatest võimalustest.

Tänapäeval on turvamehe koolitamisel järjest suurem osakaal erialaga seotud taktika, klienditeeninduse põhimõtete, psühholoogia ja juriidika õpetamisel. Turvatöötajate kehaline väljaõpe toimub Õppetreeningukeskuses meie oma instruktori juhendamisel. Ei saa öelda, et tänane enesekaitsekoolitus põhineks mingil kindlal võitlusviisil või koolkonnal. Ju-jutsu on oma kunagise aktuaalsuse minetanud.

Instruktor on ise noppinud elemente siit ja sealt ning sidunud need üheks tervikuks, lähtudes turvatöö spetsiifikast. Rõhk on sellistel elementidel nagu haardest vabanemine, käeraudade panek, kinnipeetava transport jms.

Turvatöötaja jaoks on kõige tähtsam üldfüüsiline vorm ja valmisolek, hea tervis ja vastupidavus. Enesekaitse on vaid osa ettevalmistusest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:17
Otsi:

Ava täpsem otsing