Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kobarkino seinad jäid graffitita

Heli Lehtsaar 21. märts 2001, 00:00

Baltimaade esimese multiplex-tüüpi kinokompleksi arhitekt Andri Kirsima räägib, et kuni sügiseni püsis eskiisprojektis esitletud graffiti tegemine jõus. ?Mõlemad kaarseinad ? nii peapostkontori- kui ka merepoolne ? olid kavas graffitiga katta. Siis aga tellija loobus sellest, ? nendib Kirsima kahjutundega.

Töö käigus tuli projekti teha teisigi muudatusi. Näiteks soovis tellija, MPDE, algselt 14 kinosaali, kuid nii palju lihtsalt ei mahtunud. Lõplikuks saalide arvuks jäi 11. Kõige suurem neist mahutab 500 inimest ning ulatub läbi kolme korruse. Kõige väiksemas saalis mahub filmi vaatama 40 inimest.

Seda, millises saalis ja mis kell film linastub, näeb koridori elektroonilistelt tabloodelt, mida oleme harjunud nägema eelkõige reisisadamates ja lennujaamades.

Tooliridade vahe on uues kinos tavapärase 90 cm asemel 120 cm, nii et oma kohal istudes teisi kinolisi mööda lastes ei pea püsti tõusma. Tooliread algavad aga ekraanile siiski tavapäraselt nii lähedalt, et esimestest ridadest filmi vaadata ei tahaks.

Piiranguid oli kobarkino ehitamisel mitmeid. Peapostkontori taga asuv krunt oli antud objekti jaoks suhteliselt väikesevõitu ja ka asukoht komplitseeritud. ?Soovid ja krundi asukoht ei läinud sajaprotsendiliselt kokku, kuid eks see on tüüpiline,? arvab Kirsima.

Ta räägib, et üle 24 meetri kõrgust hoonet ei tohtinud ehitada. Ka sügavamale maa alla ei saanud minna, kuna seal tuli vesi vastu. Projekteerimise ja ehitamise tegi veel keerulisemaks krundilt diagonaalselt läbi kulgev 110 kilovoldine maa-alune reservkaabel, mis jäeti lõpuks maa alla.

Kobarkino akustikaprojekti tegi Eesti üks tunnustatuimaid akustikaspetsialiste Linda Madalik. Heliisolatsiooni osas olid tellija poolt ette antud väga ranged normid. ?Tulemus on suhteliselt vastuvõetav, saab kino näidata,? leiab Madalik.

Siiski on üht-teist ka viltu läinud. ?Ekraanid peegeldavad heli, seda ei tohiks olla. Samuti kipub madalatel sagedustel heli läbi kostma, selle põhjus on, et valjuhääldid on paigaldatud jäigalt seina sisse,? toob Madalik välja akustika kitsaskohti.

Kuuekorruseline kinohoone on avar ? suured klaasipinnad lasevad koridoridesse päevavalgust ja põrandaid katvad hallid vaibad summutavad sadade kinokülastaate samme.

Saalide kujunduses torkavad silma erepunased samettoolid, seinad on kaetud ploomililla tulekindla kangaga. Kõik kinosaalid on varustatud parima tehnikaga: Strong projektorid, EAW kõlarid ning 8-channel SDDS ja Dolby Digital helisüsteemid. Mitmete Põhjamaade kinode akustikaprojektide autor Henrik Möller nentis, et nii mõnelgi rockbändil pole sellise võimsusega tehnikat nagu Tallinna multiplex-kinol.

Kujundus pidi jälgima Finnkino kontseptsiooni ? punased toolid ja hallides toonides põrandavaip on Finnkino tunnused. Pakkusime välja küll pisut teise mustriga vaiba, kuid jäi see, mis ette nähtud. Siiski saime VIP saalis vahetada vaibamustris helehalli stari-märgi punase vastu.

Kinosaalide black-box (tumedad seinad, valge ekraan) kujundusel on mitu põhjendust. Esiteks peab inimese tähelepanu koonduma ekraanil toimuvale, muu ei tohi häirida. Teiseks ? kui linastub uus film, näidatakse seda esialgu suures saalis, edaspidi aga väikeses. Inimestele väikesed saalid eriti ei meeldi ja seetõttu tehaksegi kõik kinosaalid ühesuguse kujundusega, et saali suurus vähem silma torkaks.

Multiplex-kino kujundamine oli raske nii tehnilisest küljest kui ka seetõttu, et pidime leidma kompromissi enda soovide ja etteantud piiride vahel. Seega pidime balansseerima oma südametunnistuse ja Hollywoodi kommertsi vahel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:17
Otsi:

Ava täpsem otsing