Kranichit tuntakse sõpradest:

Poliitikaringkondades on Kranich tuntud kui hall kardinal ja sidemees erakondade vahel, kes saab hästi läbi ka Keskerakonna liidri Edgar Savisaarega. Paar aastat tagasi heitsid poliitikud omavahel nalja, et ei tea, mis numbrit küll kannab Heiki Kranichi Keskerakonna liikmepilet. Poliitikud peavad Kranichit tihedalt seotuks mitmete ärimeestega.

?Ta on väga hea suhtleja ja on täiesti võimalik, et kasutab seda osavalt ära,? ütleb mõõdukas Vambo Kaal. ?Kõik pole kuld, mis hiilgab.?

Eelmine keskkonnaminister, Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ütles mõni aeg tagasi, et Kranich tuleks kindlasti oma ametipostilt tagandada. ?Ise on ta endale selle Kakumäega käki kokku keeranud ja nüüd peaks ka vastust andma,? ütleb Reiljan, pidades silmas ministeeriumi teadmisel toimunud Kakumäe pankranniku hävitamist.

Palju vaidlusi tekitanud Undva sadama rajamise küsimuses jäi Kranich lõpuks peale. Eelmisel nädalal otsustas mitmeid aastaid Saaremaale süvasadamat rajada soovinud AS Undva Sadam projekti külmutada. Põhjuseks, et keskkonnaminister seisab järjekindlalt vastu sadama ehitusele Undvas, soovides, et sadam ehitataks kohta, kus asuvad tema tuttavate Vello Kiili ning Toomas Kõuhkna maad.

Kuuldavasti on Saaremaal praegu liikumas Pärnu sadama suuromanik Rein Kilk, kellele sadamaehituse üleandmist on Kranich eelmise aasta kevadel ajakirjanduses toetanud. Kilk ise nimetas ideed ehitada väljapakutud kohta sadam ?intrigeerivaks ja põnevaks?.

Kranich väidab, et Saaremaale võib süvasadama ehitada igaüks, kellel on kindlad investorid ja kes ei taha sadamat ehitada Uudepanga lahte Undva sadamakohale. Kes võiksid need ärimehed olla, ei oska Kranich öelda. ?Minu teada Rein Kilk küll pole selle sadama ehituse vastu huvi tundnud,? ütleb ta.

?Külmutasime projekti, kuni selgub, kes või mis hakkab Eesti riiki juhtima,? sõnab ASi Undva Sadam nõukogu esimees Jaak Lokk. ?Me teame ministri ja tema sellise käitumise tagamaid, kuid tõestust on raske leida.?

Lokk on veendunud, et Kranichit segavad Undva sadamale rohelise tee andmisel erahuvid. Aasta tagasi olid Undvale sadama ehitusega nõus nii peaminister Mart Laar kui ka president Lennart Meri. Kui aga ASi Undva Sadam juhid ütlesid ei Saaremaa ärimehe Vello Kiili ettepanekule, millest ei saa keelduda, on Kranich järjekindlalt seisnud Undvale sadama rajamise vastu.

End Kranichi sõbraks ning keskkonnaministriks süvasadama projektis nimetav Vello Kiil on Saaremaal tuntud katteta lubaduste jagaja. ASi Undva Sadam juhtidele pakkus mees, et ajab kõik sadamaprojekti formaalsused korda, kui saab endale 10protsendilise osaluse.

Pärast selle tehingu ärajäämist on Kranich eelistanud Undvale Suuriku-Kuriku ja Vaigu sadamakohta. Jaak Loki sõnul on need sadamaehituseks kõlbmatud. Kranichi nende kohtade lembus on ilmselt tingitud sellest, et Kiilil on just sealkandis maad, millest osa on küll tänaseks juba müüdud.

Maa uued omanikud on krevetiärimehed Kõuhknad, kelle äril on suuresti tänu Kranichi tegutsemisele kindel riigi garantii. Nimelt on Reformierakonna tehtud kalapüügiseadus nõnda kavalalt koostatud, et välistab krevetibisnises praktiliselt konkurentsi. Kõuhkna firmadel aga on selles valdkonnas suur monopol.

Seda, et seadusega on antud paari mehe ärile riigi garantii, tunnistab Kranich ka ise. ?Praegune kalapüügiseadus pole päris see, mis tõesti tagaks püügipäevadele juurdepääsu ka uutele firmadele,? ütleb ta. ?Reformierakonnal oli alguses seaduseparanduse osas teistsugune variant, mis oleks loonud pinnase konkurentsi tekkimiseks, kuid see ei läinud riigikogus läbi.?

Siiamaani puudub keskkonnaministeeriumil ülevaade, kui suur raha krevetiäris liigub. Kuigi krevetipüügipäevad peaksid idee järgi olema samasugune riigiressurss, nagu näiteks mets, ei saa riik nende olemasolult pea mingit kasu. Püügilubade eest on firmadel veel 1999. aastagi eest tasumata ning maksuamet uurib praegu võimalikke ümbrikupalku selles valdkonnas.

Mis seob Kranichit ja Lacto omanikku Yaqub Haidaryt? Kranich ise ütleb, et Yaqub Haidary on lihtsalt inimene, keda ta tunneb, kuid Lacto pole tema teada Reformierakonda toetanud.

Piimatöösturid räägivad, et vestlustes põllumajandusminister Ivari Padariga on viimane avaldanud kahetsust, et kuigi Lactot kahtlustatakse ELi petmises, ei saa tema midagi teha, sest ettevõtet kaitseb Reformierakonna piiritu toetus.

Kuu aega tagasi kirjutas Briti ajaleht The Independent võipettusest: EList eksporditi Eestisse võid, teenides vahelt ekspordisubsiidiume, ning Eestis märgistati toode ümber ja müüdi tollimaksusoodustusi saades ELi tagasi. Euroopa Komisjon uurib Lactoga seotud nelja aasta tagust juhtumit, kui laboratoorsete uuringutega tõestati, et Lactos toodetud või pole tegelikult Eesti toode. Teadaolevalt on just võiskandaali üleskerkimisega kaks suurt Hollandi piimatoodete vahendusfirmat pannud Lacto nn musta nimekirja ja temalt toodangut ei osta. Suure ekspordituru ärakukkumisest ongi tingitud Lacto praegune rahapuudus.

Reformierakonnaga seob Lactot ilmselt priske toetussumma enne valimisi. Võimalik, et just Lacto on üks neist firmadest, kes kandis raha valimistel Reformierakonda toetanud OÜ-le R-Hooldus.

R-Hooldus toetas Reformierakonda valimistel 2,1 miljoni krooniga, juhtumisi asus firma samal aadressil, mis Reformierakonna peakorter. Mis raha see riiulifirmal R-Hooldus oli, Kranich teab, kuid ei ütle.