Raha liigub ringiga läbi Eesti soodsamalt kui otse

21. märts 2001, 00:00

Eelmisel aastal tuli Eestisse välisinvesteeringuid 6,81 miljardit krooni, samas investeeris Eesti ise väljapoole 2,67 miljardit krooni. Eestist väljaminevad investeeringud lõid eelmisel aastal rekordi, raha põhimass siirdus Lätti ja Leetu.

Üha hoogsam kapitali liikumine Eestisse ja Eestist välja iseloomustab meid järjest selgemini kui kapitali transiitmaad. Välisinvestorid peavad raha Eestisse paigutamisel silmas investeeringute tulumaksuvabastust ja kaugemaid geograafilisi eesmärke edaspidi ? Lätit, Leedut, Venemaad.

Raha põhimass on liikunud Rootsi kapitali kontrolli all oleva Hansapanga kaudu, peamiselt laenude vormis Hansapanga tütarfirmadele ja uute ettevõtete ülevõtmiseks. Suurema tüki hammustamine, milleks on erastatav Leedu Hoiupank, on alles pooleli. Olles enne pannud raha Hansapanga omakapitali, dirigeerivad omanikud nüüd strateegiliste pangalaenude andmist Eestist väljapoole. Olgu selleks siis näiteks pangandus- või liisinguturu võitmine.

Panga seisukohalt ei ole selles midagi halba, kui laenatakse sinna, kust on võimalik kasuga tagasi teenida. Seisev raha ju ei teeni. Veidi murelikuks teeb ainult see, et Eestis kohapeal ei leidu samaväärse tasuvusega projekte.

Sellegipoolest ei tohi sisse- ja väljaminevaid kuivi miljardeid mingil juhul absolutiseerida. Ettevõtluse seisukohalt võib asi paista teises valguses ? ehk igal plussil on oma miinused, ja vastupidi. Eestisse tulnud investeeringud oli suurimad 1998. aastal 8,07 miljardi krooniga, välja ei läinud sel aastal peaaegu midagi. Mis selle taga oli?

Nimetatud aastal pöördusid tagasi näiteks Venemaale tehtud rahapaigutused, või õigemini nende riismed, kuna sealne majandus sattus ägedasse finantskriisi. Eesti ettevõtjad said rubla devalvatsioonist kõvasti vastu pükse. 1998 oli aasta, mil keegi ei tahtnud mõeldagi oma tegevuse laiendamise peale ja hoiduti uutesse projektidesse investeerimisest. See, mille võis lugeda makromajanduslikult soodsaks, polnud seda ettevõtte tasandil hoopiski mitte.

Reinvesteeritud tulu ehk jaotamata kasum kasvas 2000. aastal 2 miljardi krooni võrra. See näitab, et õige põhimõte ? investeeringute tulumaksust vabastamine ? on tulemust andnud. Kui jätkata Hansapanga näitel, siis on rootslased aru saanud, et kasumi edasiinvesteerimine Hansapanga kaudu on tunduvalt soodsam. Magedam alternatiiv oleks kasum dividendina välja võtta, et siis Rootsist Lätti või Leetu investeerida. Ent ka Leedu mõtleb investeeringute tulumaksust vabastamisele, seega on tekkimas tugev konkurent.

Eesti otsus ettevõtte investeeringud tulumaksust vabastada on loonud üsnagi unikaalse olukorra, kus kapitalil on ringiga läbi Eesti soodsam liikuda kui otse välismaalt välismaale. Kaupadega analoogiline transiidikoridor kapitali jaoks näib olevat end päris hästi sisse töötanud.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:17
Otsi:

Ava täpsem otsing