Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ELi ühtse siseturuni pikk tee

22. märts 2001, 00:00

>Stockholmi tippkohtumise eel saatis 46 suurfirma juhti ühendav lobiorganisatsioon Euroopa töösturite ümarlaud (ERT) ELile kirja, kus öeldakse, et ELi valitsused pole suutnud peale sõnade teha midagi konkreetset ühisturu lõpuleviimiseks. Euroopa tööstusliidrid on veendunud, et möödunud 12 kuu jooksul võinuks saavutada märksa suuremat edasiminekut Euroopa energia- ja finantsturu, postiteenuste ja raudteeliikluse avamisel vabaks konkurentsiks.

?Stockholmi tippkohtumine on lakmuspaber, mis peab näitama, kas ELi valitsusjuhid tõesti soovivad muuta ELi 10 aastaga maailma kõige moodsamaks ja konkurentsivõimelisemaks majanduseks. Selle lubaduse andmisest möödunud aasta on valmistanud pettumust,? kirjutab ERT esimees, Briti-Hollandi firma Reed Elsevier juht Morris Tabaksblat.

Euroopa Liidu siseturg sai alguse 1993. aastal ja see on maailma suurim turg 320 miljoni elanikuga ja 20 miljoni ettevõttega. Algusest peale on siseturu eesmärgiks muuta kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu liikumine täiesti vabaks. Seni on kõige paremini suudetud üle riigipiiride käima panna kaubad, muudes valdkondades on üksjagu rahalisi ja juriidilisi takistusi. Hindade ühtlustumine kulgeb aeglaselt ja riikide vahel püsivad valdkonniti 10?20protsendilised hinnaerinevused.

Euroopa Komisjoni (EK) siseturuvolinik Frits Bolkenstein loodab, et EL suudab siseturu lõpule viia aastal 2005. Samaks aastaks tahab EK vabastada tööturu, mis aga ei hõlma uusi liikmesriike, kelle tööjõu vabale liikumisele nõuavad Saksamaa ja Austria seitsmeaastast piirangut.

Tööturu avamiseks on vaja inimeste hariduse vastastikust tunnustamist ning pensionisüsteemi ühtlustamist, et inimesel oleks mis tahes ELi riigis võimalik oma pension ilma lisamaksudeta kätte saada.

Teenusteturg on ELi suurim, andes Rootsi Dagens Industri andmeil 60 sisemajanduse kogutoodangust. E-kaubanduse arenedes kasvab selle osakaal veelgi. Praegu käivad ELis ägedad vaidlused finantsteenuste ühtlustamisel, mis muu hulgas eeldab börsireeglite ühtlustamist. See peaks samuti teostuma aastal 2005.

Kapitali liikumine ELi riikide vahel on seni aeglane ja kulukas. Hoolimata sellest, et Euroopas on 12 riigi eurotsoon, maksab näiteks saja euro ülekandmine ühe ELi riigi pangakontolt teise riigi omale 15 eurot ehk 235 krooni. Loodetakse, et euro käibeletulek tuleval aastal aitab kaasa kapitali paremale liikumisele.

Järgmise viie aasta jooksul tuleb ELil konkurentsile avada samuti suhteliselt suletud raudtee- ja lennutransport ning elektri- ja gaasiturg.

Et kõigis nendes ELi siseturu valdkondades piirangute kaotamisel edasi liikuda, on Stockholmi tippkohtumise eel esitatud mitmeid konkreetseid ettepanekuid. Alexandre Lamfalussy juhitav töögrupp on esitanud finantsteenuste turu ühtlustamise ettepanekud, mida on juba toetanud 3000 panka ühendav Euroopa pankade liit. Nende arutelu on kasvas Stockholmi tippkohtumisel.

Suurbritannia ja Hispaania taotlevad ELi energiaturu ühtlustamist aastaks 2003, enamik riike toetab neid, kuid pole nõus selle tähtajaga. Samuti pooldatakse lennuliiklusele ELi ühtse õhuruumi loomist.

ELi eesistujariigil Rootsil tuleb näidata suuri diplomaadioskusi, et paljudes nendes keerukates valdkondades tippkohtumisel edu saavutada. Kindlasti kannustab rootslasi tulemusi näitama EK esimehe Romano Prodi mõne päeva tagune kriitika, et Rootsi liigne üksmeeletaotlus on aeglustanud otsuste tegemist, ning et Rootsil puudub nägemus ELi tulevase arengu kohta.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing