Milline inimene sobib Eesti presidendiks?

Artikkel

- Uudised
- 21. märts 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Milline inimene sobib Eesti presidendiks?
Presidendivalimised lähenevad ning kandidaatide mitteametlik ülesseadmine käib juba ammugi. Hakkab silma, et nende esitamisel lähtutakse valdavalt teisejärgulisest, sellest, kui kena väljanägemise, ilusa jutu, keelteoskuse jms poolest esitatav hiilgab. Tähelepanuta jäetakse, kas kandidaadil on presidendi põhitegevuse tarvis eeldusi.
Presidendiks sobiliku inimese otsimisel tuleks alustada sellest, et tehakse selgeks presidendi tööülesanded. Millised need siis peaksid olema?
Kõigepealt ? president ei tohi olla Rahva Isa (Ema), kohalik jumal, kelle iga sõna on kuld ning kes ainuisikuliselt oskab öelda, kas sajakonna ja rohkema poliitiku ning ametniku otsused on õiged või väärad. Kui selliste võimetega isik olekski olemas, ei suuda me päris kindlasti teda ära tunda.
Riigisiseselt peaks president täitma vaid protokollilisi ja esindusfunktsioone, mis tegelikku riigijuhtimist mingil määral ei mõjuta. Presidendi tegevusvaldkond peaks jääma väljapoole riigipiire. Oma ametinimetuse tõttu saab ta suhelda võrdväärselt teiste riigipeadega. See on Eesti viimisel maailma ja poliitilise tuntuse kasvatamisel äärmiselt oluline.
Samas tuleb silmas pidada, et ainuüksi poliitilisest tuntusest on vähe. Peamine on saavutada majandusalane tuntus ja suhted äriringkondadega. Ainult sel teel saame loota tõsistele ärisuhetele ning välisinvesteeringutele.
Siin olemegi jõudnud presidendi põhiülesandeni, mis väärib veelkordset väljaütlemist ? presidendi põhikohus on tutvustada Eestis maailma majandusringkondadele, saavutada ärimeeste huvi Eesti ja siia investeerimise vastu.
Millekski muuks meie väike riik presidenti praktiliselt ei vaja, tema praegused põhiseaduslikud kohustused on vabalt täidetavad teiste tippametnike ja poliitikute poolt.
Nüüd, kui presidendi ametiülesanded on määratletud, saame hakata vaagima, kes kõige paremini sobiks neid täitma. Olen kindel, et ükski kohalik sellega hakkama ei saa. Ta lihtsalt pole sellise kaliibriga tegelane, kes maailmas majandusalaseid otsuseid tegevatele inimestele mingit mõju suudaks avaldada.
Järelikult tuleb president leida väljastpoolt Eestit nende isikute hulgast, kellel on piisav mõju maailma majandusringkondades ja ka poliitilisi ambitsioone. On selleks siis USA või mõne teise suurriigi presidendivalimistel ebaõnnestunu. Bill Gates, mingi naftariigi prints, kellel kodumaal puudub vähimgi võimalus riigipeaks saada, või veel keegi, pole siinkohal oluline. Tähtis on idee kui niisugune. Soovijaid peaks piisama, sest riigi presidentide arv maailmas on väike.
Sobilik on meelde tuletada, et alles kaheksa aastat tagasi leidis Eesti kuningriigi idee rahva seas sedavõrd suurt poolehoidu, et viis riigikokku tervelt kuus selle pooldajat. Kasvavat näib poolehoid Euroopa Liitu astumisele, mille tagajärjel antakse vabatahtlikult käest suur osa tegelikust riigi isejuhtimisest. Siit järeldub, et mõte enda andmisest võõra võimu alla polegi eestlastele nii võõras ja vastuvõtmatu, nagu seda iseseisvuslaste poolt on püütud serveerida.
Eeltoodu valguses oleks välismaalasest presidendi enda kasuks tööle rakendamine lihtsalt hea äritehing, ei muud. Võõrpresidendi võimalikel vastastel soovitaks heita pilk lõuna suunas. On ju ka lõunanaabri president nii kasvatuselt, hariduselt kui maailmavaatelt tegelikult välismaalane, keda oma riigi rahvaga seob ainult veresugulus. Sellegipoolest on ta rahva seas populaarne ning väidetavalt tuleb ametiga hästi toime.
Loodan, et importpresidendi idee leiab pooldamist majandus- ja äriinimeste hulgas. On ju nemad globaalsema ja kainema mõttelaadiga kui mõnedki kolkapatriootlikud poliitikud, kellel puudub võime asjade olemust lõpuni mõista.
Hetkel kuum