Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Venemaal toimib turumajandus

22. märts 2001, 00:00

Iga revolutsioon lõpeb varem või hiljem, nii ka Venemaal. 1990ndate revolutsioonist väljunud tugevama ja stabiilsema Venemaa juhid peavad nüüd valima, kas Venemaa tulevikuks saab diktatuur või uus, veel revolutsioonilisem arenguetapp. Väidan, et Venemaal on praegu kõik eeldused just viimaseks.

See veendumus tugineb asjaolule, et Venemaa on muutunud stabiilseks föderaalriigiks, kus turumajandus ja eraomand on aktsepteeritud ning nõrga riigivõimu asemele on asunud tugev keskvõim. Lihtrahva loosungiks on saanud ?kord ja seadus?, sest venelased on väsinud elamast kuritegelikus ja ebaturvalises keskkonnas.

Venemaa areng viimasel aastakümnel on tõestanud turumajanduse idee võitmatust. Turumajanduse vajalikkust aktsepteerivad kõik ühiskonna osapooled. Ehkki arutelu rikkuse ümberjaotamise ja turumajanduse vormide üle jätkub ei julgenud turumajanduse alustalasid kõigutada isegi Primakovi valitsus, mis tuli kommunistide toel võimule 1998. aastal.

Peale aastatepikkust langust kasvavad Venemaal nüüd nii tööstustootmine, investeeringud kui ka elanike sissetulekud. Erinevalt paljudest usun ma, et selle peapõhjuseks ei ole hiljuti käivitunud majandusreformid, rubla väärtuse langemine ega naftahinna tõus. Väidan, et viimase paari aastaga on Venemaal kujunenud välja kriitiline mass hästi juhitud, turumajanduslikke ettevõtteid, mis on suutelised andma normaalset toodangut, kasutades ebaefektiivsest Nõukogude-aegsest riiklikust sektorist vabanenud vahendeid.

Minu usk paremasse tulevikku toetub kolmele eeldusele. Esiteks, majanduse kosumine. Tugevneva majanduse toel käivitas valitsus eelmisel aastal suurte struktuurimuudatuste programmi. Viidi sisse ühtlane 13 tulumaksumäär ja koondati ühte enne mitme erineva maksu kaudu kogutud sotsiaalmaks. Samuti hakati käibemaksu koguma föderaaleelarvesse ja tulumaksu kohaliku eelarvesse, mis tagab eelarvevahendite otstarbeka jagamise.

Teiseks, Venemaa kui liitriigi reform. Haldusterritoriaalne ümberjaotus ja föderatsiooninõukogu reform olid vajalikud, et tõsta föderatsiooni autoriteeti tema liikmete silmis. Selleks, et toimida, peavad föderatsiooni liikmed austama tema seadusi ja vältima olukorda, kus seaduste täitmine sõltub kohaliku administratsiooni suvast.

Kolmandaks, sõjaväereform. Langetatud on otsus vähendada järgmise kolme aasta jooksul armee isikkoosseisu. See on juba kohanud tugevat vastuseisu, sest tegemist on suurte poliitiliste jõudude huvidega.

Suurim oht praeguse stabiliseerumisperioodi jaoks peitub demokraatlike institutsioonide ja sõnavabaduse hapruses. Arvestades tsaari- ja nõukogude võimu halbu ja kurbi traditsioone, on see oht enam kui reaalne. Võimud ja oligarhid on teinud kõik selleks, et diskrediteerida sõnavabadust. Kuid Venemaa ja tema kodanike jaoks ei ole sõnavabadusel ja demokraatlikel institutsioonidel tõsiseltvõetavaid alternatiive.

Valijad ootavad Vene valitsuselt konstruktiivset poliitikat ja pikka aega ignoreeritud probleemide lahendamist. Ka siin peitub oma oht, kui uus juhtkond hakkab kuritarvitama oma laienenud volitusi, viib ellu ebademokraatlikku poliitikat või kaldub autoritaarsusesse. Kahjuks kuulutavad mitmed nn liberaalsed ökonomistid praegu naiivset ja ohtlikku loosungit ?Me ei vaja demokraatiat ?andke meile oma Pinochet, ja põrgusse vabadus.?

On tõsi, et majanduslikult edukad autoritaarsed re?iimid on eksisteerinud, kuid need on olnud erandid. Vene traditsioonide puhul võib oodata, et selline autokraatia oleks äärmiselt korrumpeerunud ja võimetu viima ellu mõistlikku majanduspoliitikat. Demokraatia võib olla küll ebatäiuslik, kuid võrreldes teiste alternatiividega jääb see parimaks vahendiks maailma paindlikkuse ja efektiivsuse suurendamisel.

Oht sõnavabadusele ja Venemaa demokraatlikele institutsioonidele on reaalne.

Demokraatia mõiste devalveerimist näeme ka mitmetes meie naaberriikides. Venemaa demokraatia on noor, kuid reaalselt toimiv. Selle säilitamine ja tugevdamine peab olema meie peaeesmärk praegu ja edaspidi.

© Project Syndicate

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing