10 000 krooni annab 10 000 võimalust

Väinu Rozental 23. märts 2001, 00:00

Tegevusalade loetelu, kus endised töötud täna kas FIEde või tööandjatena ametis on, meenutab algkooliõpikus olevat teemat kelleks saada. Äriideedest puudust ei ole ? puhastusteenused ja foto-filmitööd, lille- ja toidukauplused, käsitöötoodete müük ja massaa?ikabinet, maasika- või lambakasvatustalu.

Enamasti luuakse stardiraha toetusel ja oma säästuraha kasutades ühe inimese ettevõte, mis ei nõua suuri investeeringuid. Juuksur või kosmeetik võib tööd alustada ka väikeses ruumis, arvutiõpet või raamatupidamisteenust saab teha koduarvutiga.

Eelmisel aastal sai stardiraha 413 töötut, neist 403 alustas tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana, kümme inimest lõi osaühingu. Statistika järgi saab koguni 97 protsenti stardiraha saajatest oma ettevõtlusega hästi hakkama.

Ettevõtluse loomiseks mõeldud rahasumma on viimased neli aastat olnud 10 000 krooni. Tööturuameti 208 miljoni krooni suurusest eelarvest on ettevõtluse alustamiseks mõeldud toetussummade suurus vaid 4,5 miljonit krooni.

Võrdluseks võiks tuua, et töötute koolituseks on riigieelarves ette nähtud 43 miljonit krooni ehk 10 korda suurem summa ja abiraha maksmiseks 128 miljonit ehk ligi 30 korda rohkem raha.

Tööturuameti peadirektor Mati Ilisson toetaks abiraha maksmise asemel pigem aktiivseid tööturu meetmeid, üks neist ongi seesama stardiraha maksmine.

  • Tartumaal Vasulas elav Imbi Rohejärv sai töötutele ettevõtluse alustamiseks mõeldud stardikapitali 8000 krooni 1999. aasta lõpus. Eesti Põllumajandusülikooli aiandusagronoomi haridusega Rohejärve äriideeks oli ja on tänaseni suhteliselt vähetuntud seente austerservikute kasvatamine.

?Olen kuulnud, et mitte kõik stardiraha taotlejad pole raha saanud,? räägib Rohejärv seenekottide vahel jalutades. ?Küllap oli minu projekt moekas asi, pealegi on tegu jäätmevaba tootmisega.?

Rohejärvele ei jätkunud tulundusühistus Vasula Aed tööd 1999. aasta sügisel. Juhus viis tarmuka naise kokku EPMÜ metsakasvatusinstituudi dotsendi Märt Hansoga, kes kasvatab ja müüb seenekasvatajatele vajalikku seeneniiti ehk mütseeli.

Rohejärve pere endise lauda kahes ruumis ripub 72 põhu ja mütseeliga täidetud kilekotti, millest seened välja turritavad. Seente kasvatustsükkel on kolm kuud, nende kasvatusruumis peab pidevalt hoidma sooja ja niiskust.

Ühte 20kilosesse põhukotti segatakse kilo mütseeli, mis maksab 40 krooni. Imbi Rohejärve kinnitusel saab ta viie koti pealt umbes sada kilo müüdavaid seeni. Füüsilisest isikust ettevõtja Imbi Rohejärv küsib kaubanduses seenekilo eest 50 krooni.

?Kui oma tööd ei arvesta, siis olen kasumis,? räägib Rohejärv ja lisab, et vähemalt poole vaevast on võtnud seentele turustuskanalite leidmine. ?Mõni hulgifirma on tänavu juba küsinud seeni rohkemgi, kui suudan kasvatada,? näeb Rohejärv pidevas turundustöös esimesi edusamme.

Rohejärve sõnul on nii mitmedki huvilised käinud uudistamas, kuidas austerservikuid kasvatada. ?Kui jõutakse arvutusi tehes tõdemuseni, et seente kasvatamisega ratsa rikkaks ei saa, raugeb huviliste entusiasm,? märgib Rohejärv.

  • Võrus tegutseva OÜ Ehitusmeister tegevjuht Sulev Kiilo sai ettevõtlustoetust kuus aastat tagasi. ?Ka 1995. aastal oli see 8000 krooni ikka rohkem sümboolne summa, kui mõelda ehitusfirma peale. Aga mul oli firma loomise idee olemas, tegin ainult ettevõtluskursused läbi,? meenutas Kiilo oma ettevõtte algust.

Täna annab mees tööd 12 inimesele, firma tegevusaladeks on üldehitus- ja viimistlustööd ning ettevõtte aastakäive, mis on aasta-aastalt tõusnud, ulatub 2,5 miljoni kroonini. OÜ Ehitusmeister on Võrumaal ehitanud nii kaupluse- ja tootmishooneid, palju on tehtud eramuid.

?Minu arvates tasub ettevõtjaks hakkamine end igati ära. Töö ja hobi on koos, sissetulek ka suurem. Ma ei pidanud võtma ka eriti suurt riski, kuna olin enne töötuks jäämist sama ala peal,? ütles Kiilo.

  • Pärnu mees Peeter Põldsam lõi ettevõtlusrahaga ligi saja roomajaga minizoo. ?Mul on see pigem loomaaed kui äriettevõte,? rääkis mees. ?Stardiraha taotlemise ideeks oli terraariumi rajamine, saadud raha kulus roomajatele puuride ostmiseks ja ruumid andis linn nullrendiga üürile. Nüüd läheb kolmas aasta ja oleme ikka elus, talvel elame rohkem peost suhu, aga suvel läheb rahalises mõttes natuke kergemalt.?

  • Kahest ettevõttest koondamise tõttu lahkunud Avo Tiksi äriidee on metallist tuhaurnide valmistamine. Alates eelmise aasta detsembrist annab 15?20 tuhaurni valmistamine Võrumaa mehele Eesti keskmise kuusissetuleku.

?Inimesed võiksid natuke ringi vaadata ja mõelda, millele on turg olemas. Ma vaatan näiteks, et praegu on vihmaveetorud poes väga kallid,? julgustas Tiks ettevõtjaks hakkama. ?Mul on endal paar aastat pensionist puudu, aga tahtsin juba enne stardiraha saamist füüsilisest isikust ettevõtjaks hakata.?

  • Jõgeva linnas elav Elvi Anslan ei olnud tavaline töötu. Korralik töökoht pangatellerina andis organiseerimistööd armastavale inimesele piisava sissetuleku. Ettevõtjaks hakkamise idee sündis seoses isikliku üleelamisega.

?Mu ema suri ja ma olin ?okeeritud, kui matusebüroo töötaja istus vatijopes ja surnumatja suitsetas pidevalt,? meenutas Anslan.

50ndates aastates elurõõmus naine alustas oma tavandibüroo loomist tuttavate julgustamisel. ?Vaatasin, et kauplused ja juuksurid olid olemas, aga mul on väga hea tuttav, kes tunneb hästi vanu kombeid ja nii mõtlesin büroo poole, mis aitaks korraldada juubeleid, pulmi, matuseid,? rääkis Anslan.

Poole aastaga on Anslan Jõgeva endises kinomajas asuva tavandibürooga populaarseks saanud, üks naabruses tegutsenud tavandifirma on tänaseks oma uksed kinni pannud. Elvi Anslan annab täna firma kaudu tööd kümnele inimesele.

?Rikkaks selle ettevõtmisega muidugi ei saa, samas on mul rohkem aega oma majapidamise jaoks ja tänu mobiiltelefonile teenindab büroo inimesi ööpäevaringselt. Algus oli raske just igasuguste asjaajamiste pärast. Nutsin ja naersin vaheldumisi, aga tegin ikka oma asja edasi,? kirjeldab Elvi Anslan.

Küsimuse peale, kui suur võiks stardiraha tegelikult olla, vastavad eilsed töötud, tänased ettevõtjad erinevalt.

?Tegelikult hea, et üldse antakse. Töötu jaoks on kümme tuhat ikkagi suur raha,? ütles minizoo omanik Peeter Põldsam. ?Sada tuhat,? tuleb vastuseks tuhaurnide valmistajalt. Võrumaa ehitusmees Sulev Kiilo arvas, et praegune kümme tuhat tähendab ehituses ainult paari elektritrelli ostmist ja vaja oleks vähemalt sada tuhat krooni. ?Mul läks ainuüksi ruumide remontimiseks ligi 40 000 krooni,? meenutas tavanditeenust pakkuv Elvi Anslan.

Ida-Virumaa tööhõiveameti juhataja Maie Metsalu arvates on kümme tuhat krooni stardiraha väike summa. ?Kakskümmend tuhat krooni oleks see summa, mis tööotsijate aktiivsust tõstab,? arvas Metsalu.

Võrumaa tööhõiveameti vanemkonsultant Jaan Veeroos leidis, et kümme tuhat krooni on korraga nii suur kui väike raha. ?Väike summa on selles mõttes hea, et ei meelita nii-öelda suuri sulisid kohale. Teistpidi võiks stardiraha muidugi suurem olla, kuigi ettevõtlusega saab ka väikselt alustada,? ütles Veeroos.

Tema sõnul võiks toetus jaguneda oma olemuselt kaheks, esimese toetussumma saaks inimene ettevõtlusega alustades ja teine pool tuleks ta arvele hiljem.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:17
Otsi:

Ava täpsem otsing