Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Auto Euroopa Liidus kallim

Andres Reimer 23. märts 2001, 00:00

Uute autode hinna tõus on vältimatu, kui jõustub Euroopa Komisjoni seisukoht, et hinnad ei tohi liidu sees kõikuda enam kui 12 %. Saksa Auto müügijuhi Ivar Kulbini sõnul on näiteks Volkswagen Polo hind Euroopas 15?20% kõrgem kui Eestis.

?Kui liituksime Euroopa Liiduga praegu, tõuseksid hinnad 5?7%, mis 200 000kroonise auto puhul teeb vähemalt 10 000 krooni,? hindas Kulbin. ?Samas võivad hinnad Eestis tõusta juba enne Euroopa Liiduga liitumist.?

Eurointegratsiooni büroo juhataja Henrik Hololei andmetel on hinnaerinevused Euroopa riikide vahel suured, Suurbritannias on auto ostuhind isegi 50% võrra kõrgem kui Taanis. Auto jaemüügihind Suurbritannias ja Taanis viimase kõrgete maksude tõttu siiski nii erinev pole.

Nn eurotsooni kõrgeimad on autohinnad Saksamaal ja madalaimad Portugalis, eelmisel aastal suurenesid hinnaerinevused paljude automarkide puhul veelgi.

Erinevused tulenevad tõsiasjast, et kuigi 1. jaanuarist 1993 on Euroopas ühtne turg, kehtib autotootjatele konkurentsireeglite osas erand. See võimaldab tootjail anda edasimüüjatele kindlas piirkonnas müügi ainuõigus.

?Nii on konkurents oluliselt piiratud ja ning müüjad küsivad kõrgemat hinda kõrgema elatustasemega riikides ja seal, kus aktsiisimaksud madalamad,? kommenteeris Hololei.

Konkurentsierand saab otsa järgmisel aasta lõpus, mistõttu on arutlusel küsimus selle pikendamisest loobuda.

Võimalust, et erandi kaotamine lähiajal teoks saab ja autode hinda alandab, pidas Nissan Balti juhatuse esimees Leho Siimsen pigem teoreetiliseks.

Henrik Hololei nägi konkurentsipoliitika erandite kadumise mõju loodetule isegi vastupidisena. ?Autotootjatel kaob võimalus saada kasumit kõrge ostujõuga riikidest,? väitis ta. ?Hinnad ELi liikmesriikide turgudel ühtlustuvad ja see tooks Eestis kaasa hindade tõusu.?

Teoreetilist hinnatõusu võimalust nägi Hololei pikemas perspektiivis ka ELi riikide aktsiisimaksude ühtlustamises.

Euroopa Liit võib panna Eesti autoostja ka Euroopa autosid eelistama. Nimelt on ELi imporditavatele sõidu- ja veoautodele kehtestatud tollimaksud keskmiste määradega 10 ja 13 protsenti. Kuna see ei piiranud piisavalt Jaapani autode sissevoolu, on Euroopa Liit sõlminud Jaapaniga ekspordi vabatahtliku piiramise lepingud.

Kokkulepitud impordimahu sisse peab edaspidi mahtuma ka import Eestisse. Tartu Ülikooli teadlase Urmas Varblase arvutuste kohaselt on Eesti osakaal ELi rahvuslikus koguproduktis 0,07 protsenti, mida arvestades kujuneks Jaapanist Eestisse imporditavate autode kvoodiks 750 autot.

Kuigi Hendrik Hololei suhtus arvutusse kriitiliselt, kinnitas ta, et kaubanduse mõningane ümbersuunamine Jaapanilt, Korealt ja USA-lt Euroopale tuleb. ?Sellega kaasneb ka mõningane autode hinnatõus,? sõnas Hololei.

Siiski kehtivad impordipiirangud vaid nendes riikides endis toodetud autodele ja Mazda või KIA puhul piisab tehase ehitamisest Euroopasse.

Euroopa auto kõrgema hinna üheks põhjuseks on auto tootmisele kulutatud aeg. Euroopa Komisjoni andmetel kulus ühe auto valmistamiseks aastal 1996 Euroopast pärit omanike tehastes keskmiselt 27,1, USAs 21,7 ning Jaapanis 16,2 tundi.

Vastandina autode hinnatõusule võib liisinguintress Euroopa Liidu tingimustes aga langeda. ?Protsendi-paari ulatuses kindlasti,? väitis Eesti Liisingufirmade Liidu tegevdirektor Reet Hääl.

Samuti nägi Hääl võimalust, et liisingu osakaal uute autode ostmisel Eestis suureneb. ?Praegu ostetakse liisingut kasutades 75 protsenti uutest autodest, protsent võiks aga tõusta 80ni.?

Eelmisel aastal müüdi Eestis veidi vähem kui 11 000 uut autot, samas näevad automüüjad lähiaastatel selle arvu olulist kasvu.

Tänasega võrreldes võib Eesti uute autode turg kasvada 2,5 korda, väidab Nissan Balti juhatuse esimees Leho Siimsen.

Siimseni väitel müüakse Eestis kümmekonna aasta pärast 25 000?30 000 uut autot aastas, praegu müüakse aastas umbes 11 000 uut autot.

Paralleelselt uute autode impordi kasvuga näeb Siimsen kasutatud autode impordi vähenemist Eestisse. Eelmisel aastal need arvud võrdsustusid, aastaks 2010 peaks uute autode import ületama kasutatud autode impordi kordades.

Siimseni hinnangul ei kao kasutatud autode import siiski lõplikult. ?Alati tahab keegi osta auto, mida uuena Eestisse ei tooda,? sõnas ta.

Eelmise aasta andmetel on Eestis kasvanud uute nn eraautode ostjate osakaal, jõudes üle 40%. Diiselmootoriga autode osakaal on uute autode seas samuti kasvanud, kui ei ületa siiski paarikümne protsendi piiri. Autoostjate seas on rõhuvas enamuses mehed, naiste osakaal on suurem eraautode ostjate seas. Valdavalt on uute autode ostjad eestlased, seda eriti firmaautode puhul (üle 90%).
Allikas: Nissan Balti, Emor

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:17
Otsi:

Ava täpsem otsing