Burkina Faso: elav turg ja kirevad inimesed

Villu Zirnask 23. märts 2001, 00:00

See väga värvikirev sündmus on iganeljapäevane turg Burkina Faso põhjapiiri lähedal Gorom-Goromis. Gorom-Goromi turg pole veel muutunud püüniseks, kus kümned kaubitsejad valgetele turistidele trumme, puuskulptuure ja muud Aafrika kraami pähe määrida üritavad. See on turg aafriklaste endi jaoks.

Turge on õieti kaks, mõlemal saab kauplemine hoo sisse keskpäeva paiku. Ühel, asulast pisut eemal, kaubeldakse kaamelite, veiste, lammaste, kitsede, eeslitega; teisel kõikvõimaliku elutu kaubaga, nagu riided, ehted, puuviljad, pähklid jne. Kaup ja kauplejad on pärit nii Burkina Fasost kui ka Nigerist, Malist ja kaugemaltki. Hea võimalus veenduda, et aafriklased pole sugugi ühed mustad kõik, vaid jagunevad suurde hulka erinevatesse etnilistesse gruppidesse. Gorom-Goromi turul kohtab kõige rohkem fula, songhay, tuareegi ja bella rahvusest inimesi.

Need mõnikümmend valget rändurit, kes turupäeval Gorom-Goromi satuvad, seal tooni ei anna. Nad saavad turgu rahulikult kõrvalt jälgida, eriti siis, kui nad on järele andnud mõnele kohalikule giidile ja selle endale toimuvat kommenteerima ja selgitama palganud. Pildistada, rääkimata filmimisest, on ka giidi seltsis julgem, sest paljudele aafriklastele ei meeldi, kui neid pildistatakse ? giid aitab tekkida võivaid probleeme vältida.

Turg pole ainus põhjus, mille nimel paarsada kilomeetrit kruusateid pidi logistada ja tolmu neelata. Seda nende jaoks, kellele meeldivad trööstitud maastikud. Just trööstitu Burkina Faso põhjaosa on ? poolkõrb, kus kasvavad põhiliselt baobabipuud ja okkalised akaatsiapõõsad; kohati muudavad maastiku maalilisemaks madalad kaljused mäed ja väikesed järved.

Kidur taimestik ei tähenda inimtühjust. Vastupidi, pisikesi külasid näeb vähemalt iga kümmekonna kilomeetri järel, nende vahel jalutavad toidu otsingul kitse- ja veisekarjad, teedel kohtab pidevalt ei-tea-kuhu suunduvaid jalgrattureid ja jalakäijaid. Aga motoriseeritud transporti leida on sageli raske ? kui teile varasel ennelõunal kinnitatakse, et enne homset või ülehomset hommikut teie soovitud punkti bussi ei lähe ning veoautosid ka vaevalt, siis võib see tõesti õige jutt olla. Tegu on ju maailma kõige vaesema nurgaga: vähestel kohalikel on raha, et kodust kaugemale sõita, samal põhjusel ei tasu kaupmeestel tööstuskaupu müügiks vedada.

Silmatorkavate ehitistega selle kandi asulad silma ei torka, erandiks on Bani oma seitsme savitellistest ehitatud mo?eega. Suures linnas need ehk eriti silma ei torkakski, aga muidu vaid ühekorruselistest savimajadest koosnevas külas avaldavad nad küll muljet.

Ent Burkina Faso kuumim turismilinn ei ole sugugi Gorom-Gorom või Bani. See on Bobo-Dioulasso, ca 350 000 elanikuga linn riigi lõunaosas. Bobost leiab muljetavaldava mo?ee ning tänavad tihedalt täis kaherattalisi liiklusvahendeid ? jalgrattaid, mopeede, mootorrattaid. Veel on Bobo hea koht Aafrika suveniiride ostmiseks, sest poode on palju ja valik lai. Ja just Bobos on suuremad ?ansid elavat muusikat kuulda või tantsu lüüa kui mujal Burkina Fasos. Aga õhtutundideks on mõistlik soetada endale mõni must sõber ? ta aitab kuumemad kohad üles leida ja hoiab teised sõbraks tahtjad eemal.

Reisiraamatud on Bobo üles kiitnud kui linna, kus on hea väsitavatest Aafrika-seiklustest lõõgastuda ja hinge tõmmata. See pole enam päris nii, sest kesklinn on täis tüüpe, kes pakuvad ennast giidiks, trummimängu õpetama või saapaid puhastama.

Kui süüa mõnes ?strateegiliselt? tähtsas kohas lõunat, võib juhtuda, et teie laua juures on pea pidevalt mõni müügimees ? kui üks lahkub, on uus kohal. Enamasti ei ole nad küll üldse agressiivsed, lihtsalt seisavad oma kaubakasti ja küsiva pilguga mõnda aega laua kõrval. Siiski on rahuihkajal targem otsida mõni teine linn. Näiteks Ouahigouya ja Kaya on linnad, kus valge võib ringi kõndida suuremat tähelepanu äratamata.

Burkina Faso pealinn Ouagadougou millegi erilisega silma ei torka, välja arvatud see, et iga paaritu aasta veebruaris toimub seal Aafrika vingeim filmifestival Fespaco. Muul ajal kipub linna põhiline vaatamisväärsus olema turg.

Kas tasub turgude, paari silmapaistva ehitise ja suhteliselt üksluise maastiku pärast Burkina Fasosse sõita? Kui eesmärk on näha n-ö tõelist Aafrikat, aafriklaste igapäevast elu-olu tundma õppida, siis pole Burkina Faso kindlasti halvem kui teised Lääne-Aafrika riigid. Pigem parem, sest kuritegevuse poolest on ta üks ohutumaid Aafrika riike.

?Ma nägin sind Cotonous!? hõikab mulle Ouagadougou, Burkina Faso pealinna ühe hotelli vastuvõtuleti juures aega surnuks lööv rastapatsidega ja muidu ka cool?i väljanägemisega noormees.

Noormees ajab üsna asjalikku juttu: sellest, kes Aafrika popmuusikas parajasti kõige kõvemad nimed on jms, laseb laululgi kõlada. Mõne aja pärast selgub, et ta tahab mulle oma kahe aasta eest välja antud kassetti müüa. Aga kaasas tal ühtegi pole ja seepärast peaks ma talle 5000 CFA franki andma (umbes 120 krooni) ? ta hankivat mulle kasseti, mida kuskil enam müüa pole, ja toovat õhtul hotelli. Selline jutt kõlab väga kahtlaselt ning 5000 franki ta ei saa.

Aga noormees ei anna alla, on endist viisi suur sõber, ei jää minust sammugi maha ning poole tunni pärast teatab, et toob mulle kasseti sõbrahinnaga, 1500 frangiga, sest tahab, et tema muusika maailmas laiemalt leviks. Aga raha tahab endiselt ette saada. Seegi pakkumine ei lähe läbi ja pärast pikka seletamist läheme lahku.

Kahe tunni pärast järgneb üllatus ? noormees on jälle platsis. Koos kassetiga, mille ümbrisel on tema pilt. Minu vastupanuvõime murdub ja ära ma selle kasseti ostan. Hiljem muusikat kuulates satun tõelisse masendusse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:08
Otsi:

Ava täpsem otsing