Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Solaarium aitab nahal kevadpäikesega harjuda
Kevadilmad on petlikud, ja mitte ainult sellepärast, et jahe tuulehoog võib nina tatiseks teha. Ka sooja kevadpäikese käes mõnuledes võib end juba poole tunniga ära põletada.
?Päike hakkab peale märkamatult ja kiiresti,? hoiatab M&L Studio kosmetoloog Heidi Mehik, ?põletustunne lööb välja alles hiljem.?
Kuni õues viibimine piirdub hommikuse autosõiduga tööle ja õhtul samasuguse reisiga tagasi, ei juhtu muidugi midagi. Kui aga käia tänaval kella 12?15 paiku intensiivse päikese ajal rohkem kui tund aega või kui autosõidu ajal on klaasid all, on kaitsmata naha ärapõletamise oht täiesti reaalne. ?Eriti kergesti võib see juhtuda siis, kui tuulevarjus juba üle keha päikest võetakse. Ilm on jahe ning naha soojenemist ei tunne. Kergemal juhul on tagajärg valus punetav turse ja karedana tunduvad linad, raskemal juhul villid ja palavik,? ütleb dr Mehik. Meeldiv pole ka see tõsiasi, et nahk justkui registreeriks kõik elu jooksul saadud põletused: mida rohkem neid on, seda suurem on nahavähi saamise tõenäosus tulevikus.
Esimene, erakordselt terav päike võib peale naha ka silmad ära põletada. Kevadpäike mõjub silmadele nagu keset ööd sisselülitatud ere lamp ? äkki on liiga valge ja valus. Päikesest põletatud silmad jooksevad vett, silmalaugude all oleks nagu liivaterad. Pealegi tuleb tahes-tahtmata silmi kissitada, mis silmaümbrusesse harjumuslikke kortsukesi tekitab. Kevadel välja minnes olgu päikeseprillid taskus! Suvine päikeselõõm polegi enam nii hukatuslik kui praegused harvad kiired, sest silmadel on selle aja peale olnud aega valgusega harjuda.
Päikeseprillid peaks katma võimalikult suure osa silma ümbrusest. Kõige hullem variant on see, kui päikesekiired pääsevad sisse paistma ülevalt ? pisutki räpasevõitu klaasist ei paista sel juhul läbi absoluutselt mitte midagi. Kelle silmad kipuvad valutama ja vett jooksma või kes kannab prille-läätsi, peaks päikeseprillid ostma optikakauplusest, et mitte oma silmadele liiga teha.
Meie kliimavöötme elanikele omases punetavas ninas on samuti omajagu süüd päikesel. Punanina ilme annavad laienenud veresooned, mis on korduva kevadise-suvise ärapõletamise ja talvepakases külmetamise tagajärg. Ainus võimalus oma punanina imagot pisutki parandada on aasta läbi oma nina pehmendavate maskide ja kreemide abil ilmatujude eest kaitsta.
Juuksekasvu mõjutab päike aga soodsas suunas, sest vereringe on parem, juuksesibul saab rohkem toitaineid ja juuksed kasvavad kiiremini kui talvel mütsi all. Juuksekasv küll vohab, aga juukseotsad saavad rohkem kahjustada kui talvel. Kõige raskem katsumus on juustele aga see, kui pärast suplust merevees jätta sool juustest välja pesemata.
Paljud on avastanud, et esimesed kevadpäikese kiired justkui pühivad näolt põletikulised vistrikud, millest talvel kuidagi lahti ei saanud. Päikesel on tõesti antibakteriaalne toime, kuid tegelikult pole olukord sugugi nii roosiline. ?Kui uuriti päikese antibakteriaalset mõju aknele, tuli välja, et vastupidi arvatule ei jäänud põletikulisi vistrikke vähemaks. Näonaha parem välimus tuleb sellest, et punased põletikulaigud ei paista pruuni jumega naha taustal nii hästi silma,? ütleb Heidi Mehik.
Järelikult ? nahka tuleb päikeselisel aastaajal niisutada nii palju, et nahk oleks pehme. Paha ei teeks ka kolm-neli kevadist kosmeetikasalongi külastust. Nahk vajab mehhaanilist puhastust ja niisutavaid-toitvaid hooldusi. Puhastamata komedoonid kuivavad suve jooksul nahapoori kinni ja neid sealt sügisel välja saada on ääretult raske.
Meie, õrnanahalised põhjamaalased, peaksime seega nii oma nahka kui ka silmi kevadhooajaks ette valmistama. Luikvalge nahk saab iseseisvalt päikesekiirte mõju neutraliseerimisega hakkama esimese 15?20 minuti jooksul, edasi hakkab UV-kiirgus nahka kahjustavalt mõjuma. Juba pruuni jume peale saanud naha kaitsevõime kestab kauem. Kevadhooajaks valmistumisega on just praegu paras aeg alustada.
Naha pigmendihulga suurendamise eesmärgil võiks vastu kevadet käia paari-kolme nädala jooksul 4?5 korda solaariumis.
Võiks hakata testima UVA ja UVB filtriga kreeme ? jõuab veel välja vahetada, kui mõni osutub ebasobivaks.
Kindlasti läheb peagi tarvis huulepulga kujulist totaalblokaatoriga kaitsekreemi.
Kui varustus on olemas ja nahka on pisutki ette valmistatud, siis pole suvine nahahooldus sugugi nii raske ega keeruline, et sellega mehedki ära harjuda ei suudaks, leiab Heidi Mehik.
Päeval korraks väljaminemiseks polegi erilist vaeva vaja näha, sest 90 protsendis päevakreemidest ning jumestustoodetest on juba päikesefiltrid sees. Nii et tavapärasest sissekreemitamisest ja päevasest jumestusest piisab.
Käin Carmeni salongi solaariumis sügisel ja talvel pool tundi nädalas. Sealne personal meeldib, mul on tekkinud nendega usalduslik ja töötav kliendisuhe.
Tean kindlalt, et nende solaariumis ei kasutata üle aja töötanud lampe. Olen kunagi töö tõttu pidanud sellega tegelema ja tean, et on salonge, kus kokkuhoiu mõttes vanu lampe kasutatakse. Pärast ettenähtud töötundide läbisaamist muutub lampide kiirgusgamma ja see võib nahale probleeme tekitada.
Ega ma solaariumis käimise tulemusena nii väga pruun polegi, aga luikvalge ka mitte. Kevadel pole häbi randa minna, ütleme nii.
Autor: Eha Laanepere