Tarmo Loodus ei loobu haldusreformist

Artikkel

- Uudised
- Sirje Niitra
- 22. märts 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tarmo Loodus ei loobu haldusreformist
Loodus nimetas Reformierakonna tänast teadet haldusreformile pidurite pealetõmbamise kohta presidendi valimiskampaania osaks. Tema sõnul loodab reform sellega endale lihtsalt tähelepanu võita. ?Mina olen jäärapäine ja viin asja lõpule,? kinnitas siseminister. Samas avaldas ta juhtunu üle imestust: ?Reformierakonda kuuluv rahandusminister Siim Kallas pole sellisest tagasilöögist midagi rääkinud,? märkis ta.
Kohtumisel Valgamaa omavalitsusjuhtidega selgus, et enim probleeme tekitab valdade liitmine üle maakonna piiride. Mõned vallad, nagu näiteks Hummuli, olid liitumise vastu.
?Huvitav, kellega Loodus siis oma reformi teeb?? küsis Keskerakonna aseesimees Peeter Kreitzberg. Tema hinnangul ei saa reformikate väljaastumist eriti tõsiselt võtta. ?Pigem on tegu hoiatuslasuga Isamaaliidu suunas selleks, et mõjutada neid Tallinna linnapead Jüri Mõisa või koguni peaministrit Mart Laari maha võtma,? leidis ta.
Kreitzbergi sõnul on Keskerakond endiselt seisukohal, et mitte mingit vägivaldset liitmist ei tohi olla. ?Kõik peab sõltuma omavalitsuse tahtest ja kui seda tahet ei ole, ei saa ka liitma hakata,? lausus ta ja lisas, et kolme või nelja vaese valla kokkupanek ei tee kedagi rikkamaks. Haldusreformi tulemusel ei tohi võim rahvast kaugeneda, märkis Keskerakonna presidendikandidaat.
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi hinnangul on ennatlik tänases Postimehes levitatud teave selle kohta, nagu oleks erakond haldusreformi vastu, sest ametlik otsus selle kohta tuleb alles kahe nädala pärast.
Selleks ajaks valmib ka paber, kus on kirjas, milliste punktide vastu ollakse, selgitas Ligi, kelle sõnul pole seni Reformierakonna vastuväiteid arvesse võetud. ?Kindlasti ei sisalda meie otsus väidet, et oleme haldusreformi idee vastu, sest meiegi soovime haldusterritoriaalse juhtimise tõhustamist,? märkis ta.
Ligi sõnul pole linnade ja maavaldade liitmise kavas sõnastatud kindlaid põhimõtteid ja see võimaldab pahatahtlikke tõlgendusi. Paljudel juhtudel on selgunud, et kohaliku rahvaga pole küsimust üldse arutatud, lisas ta.
Ligi taunis haldusreformi kritiseerides vallajuhtimise depolitiseerimise kava.
Tema hinnangul ei saa sellist asja nagu apoliitiline vallavalitsus üldse olla, sest valitsemine ongi poliitika. ?Selline jutt on lihtsalt rumalus, populism ja puru silmaajamine,? leidis ta.
Apoliitiline vallavalitsus hakkaks Ligi hinnangul sõltuma mingitest muudest jõududest. ?Me ei igatse ju marionette,? nentis ta.
8. maiks peavad läbirääkimised haldusreformi üle olema lõppenud ja valitsusele konkreetsed ettepanekud selle elluviimiseks tehtud. Praeguse kava kohaselt jääks senise 247 omavalitsuse asemel järele 107. Juhul kui Reformierakond loobub haldusreformi toetamast ja ühineb juba varem seda kritiseerinud Rahvaliidu ja Keskerakonnaga, pole riigikogus võimalik vastu võtta ka reformi tegemiseks vajalikke seadusemuudatusi.
Hetkel kuum