Eesti Raudtee nõustamishind võib olla 40-200 mln krooni

Inno Tähismaa 25. märts 2001, 09:16

Õigus võib olla nii neil, kes ütlevad, et AS Eesti Raudtee erastamise nõustamishind on 70-80 miljonit, kui ka neil, kes pakuvad 140 või 200 miljonit krooni, ütles 66% raudtee aktsiate erastamisega tegeleva erastamisagentuuri nõukogu liige Ignar Fjuk.

Eesti Raudtee erastamise nõustaja GIBBiga on kokku lepitud, et hoolimata sellest, kas erastamine toimub või mitte, tuleb riigil maksta fikseeritud tasu, mis võib sõltuvalt lepingus sätestatud asjaoludest ulatuda 40-45 mln kroonini.

Lisaks kohustub riik maksma ka edukustasu. Selle suurus tuleneb müügihinnast ning sõlmitavas ostu-müügi lepingus sätestatud paljude eri komponentide mõjust Eesti Raudtee tulevikus kujunevale tervikväärtusele.

Lihtsustatult võib väita, et kui hinnakomponendi lülitamine edukustasu valemisse tõstab kogu teenuse maksumuse 70-80 miljoni kroonini, siis äriplaaniga kümneks aastaks kavandatud garanteeritud investeeringute diskonteerimisest tulenevad miljonid võivad teenuse kogumaksumuse tõsta 115-140 miljoni kroonini, rääkis Fjuk.

Kui arvestavad miljonitega, mida GIBB võib saada 10 aasta perspektiivis kavandatavate garanteerimata investeeringute eest, siis võib hind hea fantaasiaga inimeste arvtes tõusta 200 miljoni kroonini.

Fjuk lisas, et kuivõrd lepingut ennast tal ei ole, siis ei saa ta ka midagi täpsemalt kommenteerida. Samas ei suutnud ka need agentuuri ametnikud, kes lepingu ette valmistasid ja erastamisagentuuri nimel selle sõlmisid, nõukogule öelda, mida nõustamine kokku võib maksma minna. Fjuk ütles, et ta ei usu, et erastamisagentuuri peadirektor allkirjastas lepingu, mille tingimusi nõukogu heaks ei kiitnud, nii, et ta majandusministriga eelnevalt ei konsulteerinud.

Fjuk ütles, et nõustaja leidmiseks korraldatud riigihanke konkursi tingimuste kohaselt võis edukustasu arvestada vaid müügihinnast ning hangitav nõustamisteenus pidi sisaldama nõustamise kõiki komponente. Samal ajal GIBBiga sõlmitud leping õigusalast nõustamist kui üht olulisemat teenust üldse ei sisalda. Nimetatud valdkonnas on erastamisagentuuril lepingud Väino Sarnetiga ning advokaadibürooga Tark Co.

Fjuk lisas, et tema käsutuses olev nõukogu istungi protokoll kajastab istungil toimunud diskussiooni ning riigile kahjuliku lepingu vastu hääletanute seisukohti. Fjuk ise hääletas lepingu sõlmimise vastu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing