Ära usu kedagi ja ära oota tõekuulutajat

Huvitava üleskutsega astub Inno Tähismaa üles 15. märtsi Äripäevas (kommentaar ?Ära usu analüütikut?). Kuigi artikli lõpus välja öeldud ammune tõde (usu oma kainet mõistust) on toredaks lõpuks loole, on selle tõeni jõudmise teed veidi kummalised.

Mälu on Tähismaal hea ja ajalukku vaatamine on alati kasulik. Ka mina olen täna seda meelt, et nii mõnigi asi hakkab kuratlikult tuttav tunduma. See on küll minu kui algaja spekulandi isiklik sisetunne, aga ma usun ennast. Aeg näitab, kas uskumus osutus õigeks.

Samas loen ja kuulan huviga, mida kirjutavad analüütikud ja ajakirjanikud, ütlevad maaklerid, milline on ettevõtjate meelsus. Ja ma usun neid, sest nad räägivad alati tõtt (isegi kui nad peaksid teadlikult valetama). Seejärel teen isiklikud järeldused, kujundan välja oma usu ja tegutsen selle alusel. Kui eksin, ei süüdista ma kedagi, vaid analüüsin toimunut ja õpin edasi.

Nüüd aga tagasi artikli juurde. Mulle tundub, et autor on segi ajanud või kokku liitnud ametid maakler ja analüütik. Infonäljas väikeinvestorid, spekulandid ja ajakirjanikud püüavad mõtestada iga päevasisest (või muud lühiajalist) liikumist (ka paigalseisu). Nad püüavad leida asjade konkreetseid põhjusi ja veelgi enam - loodavad kuulda selle põhjal kindlat soovitust või ettekuulutust.

Reeglina pöördutakse maakleri poole sooviga pressida temalt välja võimatut. Maakler peab ju midagi ütlema ja loomulikult räägib ta sellest, mida lühiajaliselt kuulis-nägi. Kui turg on hiljem pöördunud, siis jõutakse sinna, et rumal/omakasupüüdlik analüütik (tegelikult maakler) ajas mingit udu ja on meid petnud.

Analüütikud teevad oma analüüsitööd ja avaldavad seda. Väikeinvestor peab aru saama, et analüüsida saab juba midagi toimunut, eilset päeva. Analüütikuni jõuavad andmed aga pika aja jooksul ning sealt analüüsini ja selle avaldamiseni kulub veel teatud aeg.

Kui väikeinvestor analüüsi kätte saab, seda seedib ja otsustab tegutsema hakata, võivad reaalmajanduslikud sündmused olla juba temast ette jõudnud. Siis tundubki, et analüütik on süüdi ? räägib majanduskasvust, aga näe turg hoopis langeb.

Tähismaa kurdab, et ei ole viie aasta jooksul kuulnud analüütikute suust usutavat argumenteeritud analüüsi. Argumenteerituse ja usutavuse mõõdupuuks seab aga selle, et öeldu peab saama hiljem turult kinnitust ja osutuma tõeks. Näib, et ta, nagu enamik väikeinvestoreid, kurdab tõekuulutajate puudumise üle. Tõekuulutajad on ka olemas. See on aga mittetänuväärne roll, mida keegi kanda ei taha. Läbikukkumise risk on liialt suur.

Kui väikeinvestor suudab enda vastu aus olla ja vaadata ajas tagasi, siis loodetavasti näeb ta alati signaale (analüüsid, sündmused), mis täna ütlevad selgelt ? oli nii, kuidas ma seda ei märganud ja ära ei kasutanud. Olles aga tänases, otsime millegipärast tõekuulutajaid, mõtestame maakleri iga ütlust ja laseme laisalt infol endast läbi voolata. See, et 1997. a Tiina ?Kapital? Joosu suu läbi turgu üles pumbati, on tänaseks muutunud õppivate väikeinvestorite jaoks signaal. Toona võeti seda kui käsku.

Julgen koos Tähismaaga soovitada ? usu oma kainet mõistust. Aga enne kuula infot, mis sind ümbritseb ning ära oota tõekuulutajat, kes kandikul lahendusi pakub. Nii käitudes eksid, aga iseendaks jäädes loodetavasti üha vähem.