Kõigest osariik, keda valitsetakse Brüsselist

Autoriteetsete uuringute andmeil elab Eestis vaesuspiiril ja alla seda 56?58% elanikkonnast, rikkaid on ca 10%. Euroopalik õnneühiskond ei taha kuidagi jõuda Eestimaa õuele ? veel enamgi, eurodirektiivide massiline omaksvõtt ähvardab segi lüüa ka tavapäraseks saanud teenindusvõimalused ? näiteks maapoodide sanitaareeskirjad ja poodide sulgemisoht.

Meie euroläbirääkijad aga sulevad hurraa hüüdes ühe läbirääkimiste peatüki teise järel ja tunnistavad praegu juba seda, et ?ega kolm pisiriiki Läänemere kallastel pole olnud tegijad Euroopas, ei ole seda ja ei saa selleks ? seetõttu pole valikut ennast kellegi külge haakimisel.? (kolumnist Enn Soosaar ÄPs 05.12.2000). Meie härra välisminister kuulutab juba kui loomulikku asja, et tuleviku Euroopa föderaalriigis oleme üks osariikidest, keda valitsetakse Brüsselist.

Võimukoalitsioonil aga pole asja selles, et Eesti riiklike funktsioonide äraandmine Eurokomisjonile on vastuolus isamaalise vaimustusega 1992. a referendumil heaks kiidetud põhiseadusega ? seda olevat võimalik tõlgendada ja suveräänsuse mõiste on ajaliselt arenev, siit ka asjatu mure meie riigi iseseisvuse pärast. Kõlab sarnaselt Nõukogude Liidu propagandaga 1968. a Praha kevade mahasurumisel.

Kõige selle taustal on päris loomulik, et juba 40?45% avaliku arvamuse uuringus küsitletuist kahtleb euroliidustumise otstarbekuses.

Midagi on paigast nihkumas ka Eesti poliitilisel areenil. Hiljutistel eurodebattidel riigikogus kritiseeris kogu opositsioon üksmeelselt valitsuse liitumisläbirääkimiste taktikat, mida nimetati Eesti rahvuslike huvide mahamüümiseks. Tõsi küll, ei Keskerakond, Rahvaliit ega Koonderakond olnud veel valmis tunnistama, et Euroliitu pole vaja, samas on alanud parlamentaarse opositsiooni ümberrivistumine avaliku arvamuse survel.

Ühiskonnas on aga ka selgelt rahvuslikke huve väljendav poliitiliste jõudude allianss, kes vastustab euroliitu astumist ? parlamendivälist opositsiooni ühendav Eesti Erakondade Konsultatiivne Ümarlaud, mille koosseisus on Eesti Kristlik Rahvapartei, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, Eesti Demokraatlik Partei , Eesti Iseseisvuspartei, Vene Ühtsuspartei ja Vene Erakond Eestis.

Eurovastane rinne ulatub seega praegu kristlastest sotsialistideni, eestlastest venelasteni, tööinimestest ärimeesteni ? see on tõeline Rahvarinne Eesti sõltumatuse, suveräänsuse ja tulevikuvõimaluste kaitseks.

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei möödunud aasta detsembris toimunud kongressil nõuti aja mahavõttu selleks, et selguksid euroliidu sisearengud, nende mõju Eesti riigi tulevikule, samuti meie konkreetsed huvid, miks me tahame euroliitu, kui seda üldse tahame ? sest sellele ei ole senini vastust antud.