Schengeni piir lähedal

Kaivo Kopli 26. märts 2001, 00:00

Kuna Eesti jättis erinevalt naaberriikidest eile kella keeramata, muutusid Euroopa transpordisüsteemi sobitumiseks niisama hästi kui kõigi sõiduvahendite väljumis- ja saabumisajad. Nii näiteks nihkus tunni võrra ettepoole laevade väljumine Soome ning sama palju varasemaks muutusid ka lennukite väljumisajad.

Helsingi või veelgi enam Kopenhaageni ja Stockholmi lennujaamas maandunud Eesti inimesi tabavad aga kohe uued hädad. Tallinna lennud saabuvad ja väljuvad seal nüüdsest mitte-Schengeni tsoonist, mistõttu ümberistumiseks mõnda ELi liikmesriiki ? välja arvatud Suurbritannia ja Iirimaa ? suunduvale lennule tuleb läbida passikontroll. Kuna see on seotud lisaajakuluga, tuleb ümberistumiseks varasemast rohkem aega varuda, hoiatas reisifirma Estravel.

Tihti tuleb liikuda ühest mitte-Schengeni tsoonist teise samasugusesse, kuid nende vahel otseühendus ilma passikontrolli läbimata puudub. Kasutada tuleb spetsiaalbussi, mis suurendab ümberistumisega kaasnevat hilinemise riski. Inimesed, kel pole Eesti passi ega Schengeni viisat, ei pääse nende lennujaamade transiiditsooni peamisse kaubanduspiirkonda ega ka mitte äriklassi ootesaalidesse. Valmis peab olema mõningaseks segaduseks lennujaamade infoteenistuste töös.

Euroopa Liidu riikidest on Schengeni leppest ainsatena kõrvale jäänud Suurbritannia ja Iirimaa, kes aga juba alates 1995. aastast ei kontrolli passe omavahelisel piiril. Schengeni leppe kohaselt võivad lepinguosalistes riikides passikontrollita liikuda ka välisriikide kodanikud, kes on legaalselt sisenenud ühte liikmesriiki.

Välisministeeriumi kinnitusel ei too Schengeni viisaruumi laienemine Eesti kodanikele kaasa olulisi viisa-alalisi muutusi. ?Eesti on juba varem kehtestanud viisavaba liikumise korra kõikide Schengeni riikidega,? teatas välisministeerium.

Ainus suurem muutus on, et kui näiteks keegi oli seni 90 päeva poolaasta jooksul Soomes ja veel 90 päeva Saksamaal, siis nüüd saab ta olla 90 päeva kas Soomes või Saksamaal või mõlemas, mitte aga enam kokku 180 päeva.

Piiri ületamisel peab inimene esitama isikut tõendava dokumendi ja tõestama, et tal on olemas piisavad elatusvahendid riigis viibimise ajal ning sealt lahkumiseks. Viisavaba piiriületusre?iimi kehtimise korral tehakse lõplik otsus riiki sisselubamise kohta piiril ning iga isiku kohta eraldi. Kuigi Schengen on ühtne viisaruum, võidakse liikmesriikide piiridel esitada sisenejale erinevaid nõudeid.

Põhja poole suunduja peab arvestama kella keeramise ja Schengeni piiri ületamistakistustega. Itta rännates hüppab aeg üle Narva jõe jõudes korraga koguni kaks tundi edasi. Vahest veelgi toredam on aga näiteks autoga lõunasse sõita, sest Läti piiril kehtib niiöelda Soome aeg ning edasi Leedu piiri ületades satutakse taas justkui Eesti aega.

Kui eelmisel aastal otsustasid Balti riikide peaministrid, et Baltimaad olgu ühtsed vähemasti kellaaja osas, siis osutus Läti abielurikkujaks. Kui majandusmehest peaminister Andris ?kele pidas vajalikuks Eestiga ühte hoida, siis vahepeal peaministriks saanud Andris Berzins näitas, et Läti saab läbi ka Eestita.

Vahemere äärde puhkama sõitjad võivad aga rõõmustada, sest Marbellas ja Sitsiilias on kellaaeg sama mis Eestis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing