Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Autopõlengul otsustab esimene vastulöök
Tulekahju puhkemisest autos annab tavaliselt märku mootorikatte alt tulev suits või põlemisele iseloomulik lõhn salongis. Operatiivne tegutsemine ja sõiduki salongist kergesti kättesaadav tulekustuti võimaldavad suurema kahju ära hoida. Kui aga tulekustuti asub ?kusagil autos? või pagasiruumis, ei pruugi kahjutule peatamiseks enam aega jääda.
Esmalt peab autojuht teatama tulekahjust päästeametile, alles siis alustama algkustutamist. Seda tuleb teha iseennast ohtu seadmata. Sellises olukorras on efektiivseim abivahend käsikustuti.
Sõiduautos on soovitav kasutada kahekilogrammise kustutusaine kogusega pulberkustutit. Sellest kustutusaine hulgast piisab auto mootoriruumi algpõlengu summutamiseks.
Kahekilone kustuti sobib ka oma mõõtmete poolest hästi auto salongi.
Laialdaselt levinud süsihappegaaskustutid (CO2) on oma kustutusefektilt pisut tagasihoidlikumad, sest kustutusvahendiks olev gaas kipub lahtise põlengutsooni korral hajuma. Nii kahekilost pulberkustutit kui ka CO2-kustutit saab järjest kasutada umbes 10 sekundit.
Mootorikatet ei tohiks kohe avada, sest avatud mootorikatte korral pääseb mootoriruumi täiendav kogus hapnikku, mis on põlemist soodustav tegur. Mootorikatte kohese avamise korral võib seega kustuti kustutuspotentsiaalist jääda vajaka. Kustutusainet üritage kapoti all olevasse tulekoldesse suunata kas läbi iluvõre, karterikaitsme alt või selle kõrvalt. Muude võimaluste puudumisel paotage mootorikatet ja üritage tulekustutusvahendi juga suunata koldesse sealtkaudu.
Kustutuspulber täidab mootoriruumi, laguneb lämmatavateks gaasideks, mis isoleerivad hapniku juurdepääsu, ning moodustab samas sulami, mis ladestub põlevale pinnale.
Kuiva pulbri graanulid ammutavad reaktsiooni käigus põlemiskoldest soojusenergiat ja omavad seetõttu ka jahutavat efekti. CO2-kustuti gaasijuga vähendab hapniku hulka põlemistsoonis sedavõrd, et põlemine lakkab, samas jahutab kuumi pindu takistamaks uuesti süttimist.
Kinnine mootorikate takistab kustutusaine lendumist ümbritsevasse keskkonda. Põlemise lõppemisest annab märku valgeks muutunud suits, kuid jääb uuesti süttimise oht. Selle vältimiseks ei tohi kohe mootorikatet avada, vaid tuleb kustutusainel veel mõnda aega mõjuda lasta. Juhul kui tulekahju autos on alguse saanud lekkivast kütusevoolikust, tasub kohe neutraliseerida põlemist toetav allikas, s.o kütuseloik auto all. Pärast seda võib asuda likvideerima põlemist mootoriruumis. Kui vähegi võimalik, tuleb üritada eemaldada akult massijuhe.
Kui auto on aga põlema süüdatud, siis on tavaliselt tegemist lahtise põlemisega. Selgi juhul tasub informeerida kohe tuletõrjet (telefon 112) ning alles seejärel alustada kustutamist käepäraste vahenditega.
Autor: Mart Sild