Luukas pressib erakondi Iiri eeskujul kokkuleppele

Meelis Mandel 27. märts 2001, 00:00

Parteide päevapoliitilistest lubadustest ja sekeldustest kõrgemal seisva kokkulepe eeskujuks on eelmise dekaadi Euroopa tiiger Iirimaa, kes on suutnud sellise tiitli kätte võidelda juba viiel korral.

Puudulikku koostööd ettevõtjatega heidab valitsusele ette Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu juht Henn Pärn. ?Ettevõtja tasemel valitseb Eestis üliliberalism ja ei tea, kui kaua me suudame sedaviisi vastu pidada. Võõrandumisega aga kaasneb paratamatult maksulaekumise halvenemine,? hoiatab ta.

Kokkuleppe sõlmimise suhtes, mis Iirimaal kannab suurejoonelist nime ? programm õitsenguks ja õigluseks (Programme for Prosperity and Fairness) ? on soosivamal seisukohal opositsiooniparteid, seevastu kui koalitsiooni kuuluvad Isamaaliit ja Reformierakond jäävad pessimistlikumaks.

Muu hulgas on suurettevõtjad käinud masseerimas riigikogu Rahvaliidu ja Reformierakonna fraktsioone. Riigi rolli suurenemist ootav Rahvaliit võttis hästi vedu, samas kui võimul olev Reformierakond ei taha midagi kuulda näiteks ettevõtjate ideest kaotada piir ja kontroll Eesti ning Läti vahel. Samas oleks Mõõdukatesse kuuluvad ametiühingud selle ühe juhi Raivo Paavo sõnul kokkuleppest huvitatud just selles fikseeritud töötajaid kaitsva sotsiaalpartnerluse tõttu.

Milline sõlmitav kokkulepe olema saab, on veel vara öelda. Komistuskiviks võivad saada just erakondade liiga erinevad maailmavaated. Lähemad kuud peaksid näitama, kas Eesti erakonnad suudavad üldistes põhimõtetes nii maksunduse, riigitoetuste, palgapoliitika jms alal ühist meelt näidata või mitte. Halvemal juhul sünnib äärmiselt ümmargune ja üldsõnaline kokkulepe, mis aga oleks siiski Eesti jaoks pretsedent.

_________________________________________________________

Iirimaa viimase dekaadi kiirele majanduskasvule pani aluse osav välisinvestorite meelitamine kõrgtehnoloogilisse tööstusesse, mille aluseks on rahvuslik kokkulepe parteide, ettevõtjate ja ametiühingute vahel.

Viimane, järjekorras viies kokkulepe, mis võeti vastu aasta tagasi, näeb muu hulgas ette töötasude 15 tõusu 33 kuu jooksul. Samuti nähakse ette, et 80 maksumaksjatest ei maksa kõrgemaid maksumäärasid, võeti vastu otsus ettevõtte tulumaksu alandamiseks ja meetmed majanduse ülekuumenemise vältimiseks.

Iiri arengut vaadates leiab selle palju sarnaseid jooni Eestiga nii reformide kui ka näiteks pangakrahhide osas. Erinevus on Euroopa Liidult märkimisväärse abi väljavõitlemises, USA suurtes investeeringutes, samuti noorte sissevoolus riiki 80ndatel aastatel.

Samas toonitas möödunud nädalal Eestit väisanud Iiri ekspeaminister Garret FitzGerald, et kahjuks ei ole Iiri sama radikaalselt kui Eesti erastamist läbi viinud. Tagantjärele pidas ta õigeks Iiri keskendumist ettevõtlusmaksude alandamisele, selmet üksikisiku maksumäära alandada.

Kõrge kasvuga kaasnevad ohud Iiri jaoks

  • pudelikaelad infrastruktuuris, nagu nt raudteel
  • suur töötasude kasv
  • suur sõltuvus USAst

Iirimaa edu faktorid

  • ELi liikmeksolek
  • ingliskeelne elanikkond
  • hea kliima välisinvesteeringutele ? poliitiline stabiilsus, hästi arenenud avalik sektor, rahva soodne arvamus välisinvestoritesse
  • võrreldes ülejäänud ELi riikidega madalamad sotsiaalkulud
  • erakordne tööjõupakkumine

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing