Mida on Eestil õppida Iiri teest?

Artikkel

- Uudised
- 26. märts 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mida on Eestil õppida Iiri teest?
Kopeerida Iirimaalt pole midagi. Küll aga võiksime üle võtta põhimõtte, et seal suudeti saavutada püsiv pikaajaline konsensus parteide, ettevõtjate ja ametiühingute vahel.
Sellise kokkuleppe sõlmimise suhtes olen ma optimistlik, meil on suur võimalus seda saavutada. Esmalt oleks aga vaja formuleerida üldpõhimõtted. Kokkulepe ei peagi kõiki valusaid ja konfliktsemaid küsimusi hõlmama, see polegi eesmärk.
Iiri kogemust on meil juba ka kasutatud, eriti ettevõtluse tugisüsteemi arendamisel, mis on sealt kopeeritud.
Arvan, et põhimõtteliselt oleks Iiri näite najal ühiskondliku kokkuleppe saavutamine ettevõtjate, erakondade ja valitsusväliste organisatsioonide vahel võimalik. Praegu ehk mitte, sest poliitikas on konflikte palju. Osapooled peaksid ühised huvid eraldama kitsastest parteipoliitilistest huvidest.
Juba tänavu oleks kokkuleppe sõlmimise protsess siiski võimalik käivitada. Kui ettevõtjad on kindlad ja suruvad seda peale, seda parem, siis on kokkulepe võimalik. Polegi otstarbekas, et valitsuskoalitsioon kokkuleppe sõlmimist organiseerib, muidu leitaks, et tahame vaid oma huve kaitsta.
Iiri ime on meile eeskuju vääriv. Samas on Iirimaal meist siiski erinevusi, näiteks polnud neil vaja lisaks euroliitu pääsemiseks teha kulutusi NATO liikmeksoleku tarvis. Samuti oskasid iirlased oma võimalust ära kasutada ja kaubelda ELilt välja soodsad tingimused liitumiseks. Meil pole ELiga seoses millegagi uhkeldada, kirjutame kõigele aga alla.
Ühiskondlik kokkulepe on minu arvates siiski võimalik. Oleme seda Rahvaliidu juhatuses arutanud ja oleme nõus selle sõlmimisega. Nii väikese riigi puhul nagu Eesti peab riigi rolli tõstma.
Iirimaal tehti rahvuslik kokkulepe, mis seisis parteilistest huvidest kõrgemal. Eesti probleemiks on see, et kuna riigieelarve on väike, koalitsioonierakondadel aga vaja täita valimislubadusi, ei suudeta pikaajaliselt planeerida. Samas saaks just valimistevahelisel ajal plaane seada.
Iirist võiks üle võtta põhimõtte, et majanduse alus on hariduse toetamine.
Ei usu praegu, et Eesti suudaks sõlmida sellise rahvusliku kokkuleppe nagu Iirimaa.
Täna Eestis sellist kokkulepet ei sünni ja ei tule ka lähemate aastate jooksul. Oleks veel aasta 1993, siis ehk küll, kuid mitte täna. Erakonnad on nii erinevate programmidega.
Mul pole veendumust, et tipp-poliitikas oleks praegu valmisolekut kompromissideks.
Kui Rahvaliit tahab kokkulepet sõlmida, siis ilmselt näeb see ette põllumajanduse prioriteetseks haruks tõstmise. Siis aga ei saa me Iiri-taolist majandusedu saavutada.
Iirlaste tegudes on mõndagi imetlusväärset ja mõndagi ülevõetavat, aga kindlasti ei ole olemas Iiri tee mugandust Eesti jaoks. Selleks on tänane Eesti ja tollane Iiri siiski liiga erinevad.
Samas on Iiri kogemuses palju kasutatavat. Eelkõige keskpikk kokkulepe kui idee. Näiteks kokkulepe teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks, kõrg- ja kutsehariduse ümberkujundamiseks, maksuvaba miinimumi suurendamiseks üksikisikutele ja haldusreformiks on saavutatavad.
Kindlasti oleks arutelu sellise kokkuleppe üle, mis oleks kõrgemal päevapoliitilistest eesmärkidest, kasulik. Samas pole ma kindel, kas Eestis ollakse eriti parteide poolt selliseks kokkuleppeks valmis.
_________________________________________________________
Luukas pressib erakondi Iiri eeskujul kokkuleppele
juhtkiri: Toetame Aadu Luukase idealistlikku ettevõtmist
küsitlus: Kas Eesti erakondi on võimalik koondada ühe mütsi alla?
Hetkel kuum