Uus välislaen viiks eelarve tasakaalust välja

ÄP Online 27. märts 2001, 00:00

Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri väitel tähendaks uute laenude võtmine Eesti riigile eelarvedefitsiiti. ?Kui väidame, et laenukoormus on hetkel väike ja tahame seda kasvatada, ei saa me selle tulemusel tasakaalus eelarvet,? sõnas Lauri.

Tema väitel vähendab riik praegu laenukoormust seetõttu, et käsil on 90ndate aastate algul võetud laenude maksmine. Samas nägi Lauri võimalust kallite laenude odavamaks muutmiseks.

Eesti Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktori Sven Kunsingu sõnul pole Eestil praegust maailmamajanduse kliimat arvestades kuigi mõistlik laenukoormust suurendada. ?Probleemid, mis ripuvad Damoklese mõõgana valuutakomitee süsteemi kohal Argentinas, näitavad, et praegu pole laenamiseks õige aeg,? sõnas ta.

Samuti soovitas Kunsing enne ekspansiivsete otsuste tegemist ära oodata, kas ja kui rasked ajad võivad tabada USA ja kogu maailma majandust.

Suprema analüüsiosakonna juhataja Veikko Maripuu kinnitusel pole põhjus, et Eesti avaliku sektori laenukoormus on küllaltki madal ning praegused laenutingimused tõenäoliselt soodsad, riiklike laenude suurendamiseks piisav argument.

?Eesmärgiks peaks olema majanduse kasv 5 või enam ja praeguste arengute kohaselt peaks selline kasv tulema ka aastal 2001. Sellist arengut peaks eelkõige kindlustama erasektor.?

Riigi roll laenuvõtjana ei peaks Maripuu sõnul suurenema just seetõttu, et Eestil on läbi 90ndate aastate olnud suund riikliku sektori vähenemisele ja erakapitali kasvule.

?Riiklike laenude suurendamine seda suunda ei toetaks,? ütles Maripuu. ?Ka saab erasektor laenude võtmise ning kapitali kaasamisega ise suurepäraselt hakkama. Täna (st eile ? toim) avaldatud andmete kohaselt on Eesti väliskapitalile jätkuvalt atraktiivne maa.?

Arvestades välisnõuete ja -kohustuste hulka vaid võlad, oli Eesti majanduse koguvälisvõlg 2000. aasta lõpul 50,9 miljardit krooni ehk 60 Eesti oodatava SKT suhtes, teatas eile Eesti Pank.

Aastaga suurenes see 6 miljardi krooni võrra. Eesti netovälisvõlg oli samal ajal 8,3 miljardit krooni ehk 10 SKT suhtes ning kasvas aastaga vaid 0,5 miljardit krooni.

Valitsussektori netovälisvõlg moodustas seejuures üksnes 1,8 miljardit krooni (2,1 SKT suhtes).

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing