Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- 26. märts 2001 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Uus välislaen viiks eelarve tasakaalust välja
Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri väitel tähendaks uute laenude võtmine Eesti riigile eelarvedefitsiiti. ?Kui väidame, et laenukoormus on hetkel väike ja tahame seda kasvatada, ei saa me selle tulemusel tasakaalus eelarvet,? sõnas Lauri.Tema väitel vähendab riik praegu laenukoormust seetõttu, et käsil on 90ndate aastate algul võetud laenude maksmine. Samas nägi Lauri võimalust kallite laenude odavamaks muutmiseks.Eesti Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktori Sven Kunsingu sõnul pole Eestil praegust maailmamajanduse kliimat arvestades kuigi mõistlik laenukoormust suurendada. ?Probleemid, mis ripuvad Damoklese mõõgana valuutakomitee süsteemi kohal Argentinas, näitavad, et praegu pole laenamiseks õige aeg,? sõnas ta.Samuti soovitas Kunsing enne ekspansiivsete otsuste tegemist ära oodata, kas ja kui rasked ajad võivad tabada USA ja kogu maailma majandust.Suprema analüüsiosakonna juhataja Veikko Maripuu kinnitusel pole põhjus, et Eesti avaliku sektori laenukoormus on küllaltki madal ning praegused laenutingimused tõenäoliselt soodsad, riiklike laenude suurendamiseks piisav argument.?Eesmärgiks peaks olema majanduse kasv 5 või enam ja praeguste arengute kohaselt peaks selline kasv tulema ka aastal 2001. Sellist arengut peaks eelkõige kindlustama erasektor.?Riigi roll laenuvõtjana ei peaks Maripuu sõnul suurenema just seetõttu, et Eestil on läbi 90ndate aastate olnud suund riikliku sektori vähenemisele ja erakapitali kasvule.?Riiklike laenude suurendamine seda suunda ei toetaks,? ütles Maripuu. ?Ka saab erasektor laenude võtmise ning kapitali kaasamisega ise suurepäraselt hakkama. Täna (st eile ? toim) avaldatud andmete kohaselt on Eesti väliskapitalile jätkuvalt atraktiivne maa.?Arvestades välisnõuete ja -kohustuste hulka vaid võlad, oli Eesti majanduse koguvälisvõlg 2000. aasta lõpul 50,9 miljardit krooni ehk 60 Eesti oodatava SKT suhtes, teatas eile Eesti Pank.Aastaga suurenes see 6 miljardi krooni võrra. Eesti netovälisvõlg oli samal ajal 8,3 miljardit krooni ehk 10 SKT suhtes ning kasvas aastaga vaid 0,5 miljardit krooni.Valitsussektori netovälisvõlg moodustas seejuures üksnes 1,8 miljardit krooni (2,1 SKT suhtes).Autor: ÄP Online- Hetkel kuum
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Investeerimine ja surm: pärandamise maksunüanssidest välismaa kinnisvara konksudeni Kahjumliku investeeringu pealt tuleb maksta tulumaksu
“Isegi hea tervisega investorile ei tee paha, kui nende asjade peale mõelda,” arvab kõhedaks tegevate surma ja pärandamise teemade kohta maksuekspert Ranno Tingas.
“Isegi hea tervisega investorile ei tee paha, kui nende asjade peale mõelda,” arvab kõhedaks tegevate surma ja pärandamise teemade kohta maksuekspert Ranno Tingas.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Eesti üks paremaid juhte: uhke tunnistada, et olen palju vigu teinud “Juhi juttude” värskes saates Annika Arras
"Olen elus nii palju vigu teinud, seda on uhke tunnistada," ütleb saates selle aasta parima juhi konkursi üks finaliste, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras. "Mingites asjades läbipõrumine on hädavajalik."
"Olen elus nii palju vigu teinud, seda on uhke tunnistada," ütleb saates selle aasta parima juhi konkursi üks finaliste, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras. "Mingites asjades läbipõrumine on hädavajalik."
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Robotit arendav Eesti idufirma kaasas 1,5 miljonit eurot
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Savisaare sõnul oli tema Tallinna tööots rohkem hobi
Tallinna linnainkubaatorilt 1500 eurot kuus tasku pistnud Erki Savisaare jaoks oli tegemist niisama lihtsa tuluga, mille jaoks vaeva ei pidanud nägema ja mis tema vallajuhi tööd ei seganud.
Tallinna linnainkubaatorilt 1500 eurot kuus tasku pistnud Erki Savisaare jaoks oli tegemist niisama lihtsa tuluga, mille jaoks vaeva ei pidanud nägema ja mis tema vallajuhi tööd ei seganud.