Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Aknapragudest tuppa imbuv õhk ventileerib korterit halvasti

28. märts 2001, 00:00

Urmas Hiie
AS ETS Nord

Kuni viimaste aastateni on Eestis ehitatud kortermaju nn loomuliku ventilatsiooni süsteemidega.

Tavaliselt on sel juhul õhu väljatõmme tualettidest, vannitubadest ja köökidest lahendatud seintesse ehitatud kivilõõride abil, kus õhu peab liikuma panema soojuse poolt tekitatav üleslükkejõud. Värske õhk peab asemele tulema läbi aknapragude ja konstruktsioonide ebatiheduste.

Loomulik ventilatsioon pole juhitav. Kui talvel külma ilmaga võib väljatõmbelõõr töötada liigagi hästi, siis kuumal suvepäeval tekib sageli olukord, kus jahe õhk lõõris hakkab allapoole liikuma, lükates WC musta õhu elu- ja magamistubadesse.

Üldjuhul tasub vanas korterelamus ventilatsiooni uuendada vähemalt ühe trepikoja korterites korraga. See võimaldab säästa süsteemi väljaehitamiskulusid ning vältida hiljem õhu liikumist ühest korterist teise.

Kui ventilatsioonisüsteem uuendada ainult ühes korteris, siis tuleb eelnevalt kinni panna kõik loomuliku ventilatsiooni lõõrid ja tihendada võimalikud õhulekkekohad koridori ning teistesse korteritesse.

Loomulikke väljatõmbekanaleid on keelatud kasutada ühe korteri sundventilatsiooniks, kuna ülerõhu tõttu ventilatsioonikanalis võib saastunud väljaviskeõhk hakata tungima naaberkorteritesse.

Kõige lihtsam ja soodsam lahendus on välja ehitada tsentraalne katuseventilaatoriga väljatõmbesüsteem. Sellesse süsteemi ühendatakse sama püstiku korterite kõik sanitaarsõlmede väljatõmbed ja pliidi kohtäratõmbed. Tsinkplekist väljatõmbetorustiku paigaldamiseks võib kasutada loomuliku väljatõmbe lõõre, mis ühendatakse ühiskanaliventilaatorisse.

Puhta õhu sissetoomiseks pannakse eluruumide välisseintesse värske õhu klapid. Kvaliteetsetel õhuklappidel on sisseehitatud õhufilter ning kondensaadikaitse, õhupilu suurus on reguleeritav. Õhk segatakse sissepuhkel toaõhuga enne, kui külm välisõhk tekitab tuuletõmbuse.

Remondi käigus paigaldatavate klappide jaoks tuleb seintesse puurida 90mm läbimõõduga avad. Värske õhu klappide arv valitakse vastavalt tubade õhuvajadusele. Näiteks Rootsi klappe Fresh 80 tuleks paigaldada igasse magamistuppa 1?2 tk, elutuppa 30 m2 kohta 2 tk ja söögituppa 15 m2 kohta 2 tk.

Eelmise lahenduse puudus on see, et ta pole igas korteris vastavalt vajadusele eraldi reguleeritav. Probleemist saab üle, kasutades väljatõmbe ventilaatoril täiustatud automaatikat, mis hoiab väljatõmbekanalis pidevalt ühesugust alarõhku. Igas korteris asuvad väljatõmbeklapid ja pliidikummid peavad sel juhul olema varustatud aegreleega, mis võimaldab neid vajadusel võimsamale re?iimile lülitada. Sellise süsteemi puhul on oht, et klappides tekib tuulemüra.

Parem lahendus on kasutada igas korteris oma väljatõmbesüsteemi spetsiaalse majaventilaatori abil.

Majaventilaator on tavaliselt kokku ehitatud pliidi väljatõmbekummiga ja sinna suunatakse kokku tualettruumide ning vannitubade väljatõmbed. Ventilaatori väljaviskeõhk juhitakse kas torustikku mööda katusele või spetsiaalse väljaviskeotsiku abil maja seinast välja.

Seda võib pidada tänapäeval kõige täiuslikumaks lahenduseks. Igasse korterisse paigaldatakse oma tsentraalne agregaat, mis võtab välisseinast värske õhu, soojendab selle külma ilma korral väljatõmmatava õhu soojuse arvel üles ning jagab mööda torustikke elu ja magamistubadesse laiali.

Selline seade võimaldab ruumides õhuvahetust korraldada juba klassi võrra kõrgemal mugavustasemel, säästes samal ajal kütteperioodil oluliselt soojusenergiat.

Kortermajade jaoks on välja töötatud rida spetsiaalseid soojusutilisaatoriga agregaate.

Näiteks Soome tootja seade Ilto 320 on konstrueeritud paigaldamiseks korteri välisukse kohale nii, et hooldusluuk jääb koridori poole. Torustikud väljuvad seadme vastasküljest ja hargnevad koridori lae all tubadesse laiali.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:06
Otsi:

Ava täpsem otsing