Eesti firmad Lätit-Leedut üles ehitamas

Kuigi vaieldi leedu keeles, sai eelmise aasta aprillist Vilniuses elav Ottis sellest üldjoontes aru. Lõpuks jäi mõistus peale, nagu Ottis ütleb, ja Merko Statyba võeti ehitusettevõtete liidu liikmeks. ?See on õige, et me toome Leedu ehitusturule muutused, toome kohale selle, mis Eesti ehituses on tavaline juba mitu aastat,? sõnab ta oma Vilniuse kesklinnas asuva kontori õuel autosse istudes. Taskusse libistab Ottis kaks mobiiltelefoni, üks neist Leedu ja teine Eesti numbriga.

Leedu ehitusturul on Merko pakutav projektijuhtimine uus sõna, kinnitab Merko ühe suurema kliendi, Lietuvos Telekomasele kuuluva Linteli arendusjuht Roman Kolosov. Pea- ja alltöövõttu Leedus tuntakse, kuid terviklikku projektijuhtimist enne neid keegi ei pakkunud, räägib ta.

Merko Statyba bilansis pole ehitustehnikat, see aga põhjustas ettevõtte ehitusfirmana registreerimisel Leedu ametnikega suuri vaidlusi. Piltlikult öeldes peab igal ehitusfirmal olema oma kopp ja vatijopedes töömehed, kirjeldab Ottis Leedus ehitusfirmale esitatavaid nõudeid. Meie bilansis pole labidaid ega vatijopesid, küll aga arvutid, räägib ta.

Riias tegutseva Eesti ehitusfirma FKSM projektijuht Madis Käbin kinnitab sama ka Läti kohta. Projektijuhtimist pakkuvaid ehitusfirmasid on siin vähe, klassikalisel ehitusfirmal on Lätis 200 töölist ja oma masinapark, selgitab ta.

Eestis on tavaline, et pea iga ettevõte avaldab enda kohta käibe- ja kasuminumbreid, kuid Leedus tekitas Merko avameelsus arusaamatust. Salatsemine ja mitteläbipaistvus on Leedu ettevõtetele omane, kinnitab Ottis. Kui Merko Statyba tahtis Leedu ehitusettevõtete liidust saada teiste ehitusfirmade käibeid, siis alguses nimetati nende kokkukogumist võimatuks ülesandeks. ?Kasumist ma ei räägigi,? lisab Ottis. Siiski lubas erialaliit vähemalt küsida oma liikmete käibenumbreid, on ta oma selgitustööga rahul.

Ta toob veel ühe näite Eesti ja Leedu erinevast ärikultuurist. ?Volitasin finantsdirektorit sõlmima ühe konsultatsioonifirmaga lepingut, kuid teine pool polnud sellega nõus ? nii tähtis asi kui leping tuleb ikka peadirektoril enesel allkirjastada.?

Hetkel saab Merko Statybast palka ligi 30 inimest, selle aasta lõpuks peaks nende arv tõusma 40ni. Eestlasi töötab Vilniuses viis ja nende arvu Ottis suurendada ei plaani. Meie rõhk on leedu kaadri väljaõpetamisel, tahame muutuda järjest enam Leedu firmaks, räägib ta. Esialgu on suurema kogemusega eestlaste ülesanne kohalikele tööks vajalike oskuste edasiandmine. Seni on projektijuhid ja juhtivatel kohtadel töötavad inimesed eestlased. Kuid esimesed leedulastest projektijuhid on aastase tööga näidanud valmisolekut liikuda firmasiseses hierarhias kõrgemale.

Sama skeem toimib Madis Käbini sõnul ka Lätis. Eestile jääb konsultandi roll, emafirma pakub tuge ja kogemust, avab ta FKSMi tulevikustsenaariumi.

Eestlaste ülalpidamine välismaal on kallis lõbu. Iga Eestist toodud töötaja läheb Merko Ehituse Vilniuse tütarfirmale aastas maksma veerand miljonit krooni rohkem kui sama inimese Leedust palkamine. Ülalpidamiskuludeks päevarahad, firma poolt tasutav korteriüür, lennupileteid kaks korda kuus Tallinna ja Vilniuse vahet sõitmiseks ? kõik see, mida ei tule maksta leedu töötajale. Kuid eestlaste oskusteave ja tehniline tase korvab selle mitmekordselt, kinnitab Ottis.

Lisaks teenivad Merko töötajad Leedus suuremat palka, kui nad saaksid Eestis sama tööd tehes. Töö on väga intensiivne, kaheksatunniseid tööpäevi siin pole, põhjendab Ottis. Samas räägib ta oma alluvatele, et rahvusvaheline ehituskogemus maksab teist sama palju kui see tasu, mida nad Leedus teenivad.

Leedu firmade koostöötahe on suurenenud, kinnitab Ottis. ?Kes teevad Merkoga koostööd, need teavad, et meie allhanked võidavad need firmad, kes teevad parema pakkumise. Isiklikud suhted ja muud tegurid ei loe,? selgitab ta. See annab Leedu ehitajatele võimaluse, mida neil varem ei ole eriti olnud, viitab Ottis sealsel turul valitsevale onupojapoliitikale. Mõju on ka Leetu tungivatel türgi ehitajatel. Leedulased on aru saanud, et parem töötada ja areneda koos eestlastega kui teha seda türklastega, väidab Ottis. Türklaste ja vietnamlaste kasutamine viib ehituskvaliteedi alla, lisab Linteli arendusjuht Roman Kolosov. Balti riigid peaksid üksteist nägema ühtse turuna, väidab ta.

Oma firmale positiivse imago kujundajana nimetab Ottis ka Merko Gruppi kuuluva ELL Kinnisvara projekte Leedus. Tänavu valmib neil üle 21 miljoni krooni maksnud büroohoone Kaunase kesklinnas. See süvendab hoiakut, sest me ainult ei teeni siin, vaid ka paneme midagi Leedu majandusse, rõhutab Ottis. Sel aastal on Merkol plaanis omaehitustega investeerida Leetu enam kui sada miljonit krooni.

Lisaks neile on Leedus jala ukse vahele saanud ka paljud väiksemad ettevõtted. Uksed-aknad tulevad Viljandist ja Haapsalust, elektritöid teevad Elvo ja Jakoteks, ripplaed on Favorilt, küttesüsteeme paigaldab TRV Kliima, plaate Meisterehitaja, sisekujundust teevad Argo ja Katrin Vaikla, loetleb Merko Statyba projektijuht Andre Liiva, seistes kesklinnas keset Vaiklate kujundatud Lietuvos Telekomase bürooruume. Eestlased on efektiivsemad, kiiremad ja ökonoomsemad just eritööde osas, lisab Ottis.

Madis Käbini sõnul suudavad Eesti firmad ka Lätis pakkuda tihti kohalikest soodsamat hinda. ?Poliitiliselt oleks ehk õigem kasutada ikkagi lätlasi,? märgib Riias töötav FKSMi projektijuht.

Ottis nimetab Merko ühe missioonina Leedus teistegi Eesti firmade kohale meelitamist. ?Kui Eesti firmad on oma esimese töö Leedus ära teinud, siis nad ütlevad, et siin on veel ruumi ja huvi küll. Minu nõu on, et ärge aega kaotage. Eesti firmade edu on praegu ajas ja kuna aeg on raha, siis soovitangi kiirema turuletuleku huvides osta mõni kohalik firma.?

Kauaks Ottis ise plaanib Leetu jääda? Vähemalt üheks aastaks, ütleb ta. Oma uue, Leedu numbrimärgiga Toyota Avensisega Vilniuse kesklinnas ringi sõites kiidab ta küngastel asuva linna ilu. Võrreldes Riiaga ei ole Vilnius nii raske, siin on rohkem mõnusat planeeringut, libistab ta autorooli hoides pilgu kiirelt üle Vilniuse kesklinna.

Vaba aega sisustab Ottis keeglit ja korvpalli mängides. Selleks annab võimaluse Merko suurima kliendi Lietuvos Telekomase spordiklubi, mida Merko eelmisel aastal renoveeris. ?Leedu firmad tahavad eestlasi spordis välja kutsuda, sest kui nad muidu meile vastu ei saa, siis sel alal on neil lihtsam meile ära teha,? muigab Ottis.