Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

EL on ametnike marjamaa

Kaivo Kopli 28. märts 2001, 00:00

Eurokriitikute väitel ongi ELiga liitumine muutumas tulusaks tuleviku kindlustamise vahendiks mõnesajale ametnikule, kes ihkavad Brüsselisse kõrge palga peale. ?Kui EL peaks olema Eesti jaoks rohkem kui paarisaja eurokarjääri või palga ootuses vaevleva ametniku isiklik äriprojekt, siis tuleks seda näitama ja selgitama hakata,? on öelnud Igor Gräzin.

Eestist pärit euroametnikud hakkavad saama europalka, mis teise häält tõstva kriitiku Ivar Raigi sõnul on mitu korda siinsest suurem. ?Kõige madalamal astmel olev Ida-Euroopast pärit sta?öörgi saab umbes 7500 krooni. Kuid pärisametnikud teenivad muidugi palju rohkem ? ligikaudu 70 000 krooni ja mida kõrgemal kohal, seda rohkem,? rääkis Raig.

Kui arvestada, et ELi institutsioonide juures töötab praegu ligikaudu 17 000 inimest, siis peaks nii-öelda Eesti kvoodiks kujunema vähemalt poolsada ametnikku. Nord Akadeemias ELi küsimustega tegeleva uurimiskeskuse tegevjuht Raig väitis, et varasemate liitumiste kogemuse põhjal saavad pooled, umbes 25, neist tööle kohe, kui Eesti liitub.

Kuigi euroametnikuks saamiseks tuleb läbida konkurss, peaks veel sama palju siinset rahvast saama Brüsselisse kolida veidi hiljem. Muidugi on võimalik, et tööle pääseb rohkemgi, sest näiteks 1% ELi elanikkonnast moodustavalt Iirimaalt pärit ametnikke on kõigist euroametnikest 2%.

?Kindlasti peaks Eesti saama esiteks ühe Euroopa Komisjoni liikme koha, üks või pool peadirektori või tema asetäitja kohta, 30?40 Komisjoni ja mõned parlamendi töötajad, siis veel muidugi kuus parlamendi liiget ning igasse institutsiooni kah üks-kaks lisaks. Nii et kokku ma pakun 50, aga kui oleme edukad, siis võib-olla ka 100,? ütles Raig. Ta hoiatas siiski, et keskmine konkurents on umbes 300 inimest koha peale.

Neile vähemalt poolesajale lisandub aga 200?300 tõlki ? sõltuvalt sellest, kas Eesti liitumise ajaks on toimunud muudatused ELi ametliku keelepoliitika osas. ?Igal juhul on aga vaja tõlke, kuigi töökeeleks eesti keel ei saa. Kogu dokumentatsioon tõlgitakse liitumise järel niikuinii Brüsselis, et seadusandluse mõte kaduma ei läheks. Sinna kolivad ka õigustõlkekeskus Tallinnast ja Tartu osa ka,? ütles Raig.

Eesti Õigustõlkekeskuse direktor Merit Ilja kinnitas, et liikmeks saades vajab EL umbes 200 kirjalikku tõlkijat, kellele lisandub ka teadmata arv sünkroontõlke, kuid nende arv võib ka ulatuda sajani. ?On hiljuti otsustatud, et Eesti saab Euroopa Komisjoni juurde 60 kohapealset tõlkijat ja 40 kodumaist tõlkijat,? teadis Ilja.

Kodumaine tähendab seda, et tõlkija ei tööta mitte Brüsselis, vaid Eestis ning ELile on see kulude kokkuhoid. ?Kohapealne elu toob kaasa lisasoodustused ning praegu on käimas vaidlus Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahel, vähendamaks seal töötavate tõlkijate arvu,? rääkis Ilja. Praegu saavad siinsed eurotõlkijad palka 8000?9000 krooni, ütles Ilja.

Samas Eesti esindus ELi juures väga palju ei paisu. ?Praegu töötab seal diplomaatilises staatuses 15 inimest, kellest enamik on küll välisministeeriumi palgal, kuid viis on ata?eedena teiste ministeeriumide inimesed. Justiits-, kultuuri-, majandus-, põllumajandus- ja rahandusministeeriumist,? loetles Raig. Tema väitel võib töötajate arv seal suureneda ehk umbes 30ni. Praegu saavad esinduse töötajad, kui suursaadik välja arvata, Belgia keskmist palka. Kui neil on kaasas abikaasa, saab pool ametniku palgale juurde.

Eurointegratsioonibüroo juht Henrik Hololei ei leidnud eile aega seda teemat kommenteerida.

Euroametnike kõrged palgad tekitasid mõne aasta eest üldist pahameelt ka põhjanaabrite juures, kui Soomest oli saanud ELi liige.

Nelja-viie aasta eest ärritas soomlasi eriti see, et just Helsingisse asus tööle hulk kõrgepalgalisi euroametnikke. Kadetsevalt arutleti selle üle, et tavaline euroametnik sai ligi 30 000 Soome marga (praeguse kursiga 79 000 krooni) kuus ja töötamise korral välismaal isegi 35 000 marka (92 000 krooni). Tema ametivend Soomes teenis vaid 13 500 marka (35 500 krooni).

Seni, kuni Soomes oli vaid üks-kaks kõrgepalgalist euroametnikku, suutsid riigi kodanikud olukorda taluda. Solidaarset palgapoliitikat harrastavas Soomes oli ennekuulmatu, et euroametnik teenib sama palju kui tööstusmagnaat ja rohkem kui minister. Oma arvamust avaldas ka tollane rahandusminister Iiro Viinanen, nimetades ELi ametnike palku mõistusevastaseks, soovides nende alandamist ja maksusoodustuste kaotamist.

Soome oli koos Kreeka ja Portugaliga üks madalamapalgalisemaid riike Euroopas. Saksa ametnik teenis keskmiselt kaks korda rohkem kui tema Soome ametivend. Olulisel määral pole need vahekorrad ka tänaseks muutunud.

Europarlamendi osas oli soomlastel algul samuti põhjust kadedust tunda, sest eurorahvasaadikutele maksti palka sama palju kui kodumaistele. Kuid juba mõni aasta pärast liitumist tõusis Soomest valitud Europarlamendi liikmete palk ligi kaks korda, sest EL püüdis tasustamissüsteemi ühtlustada.

Liitu astudes sai soomlasest eurorahvasaadik ligikaudu 50 000 krooni kuus, samas kui itaallasest kolleeg teenis 150 000 krooni. 1999. aastal otsustati tõsta palk keskmisele tasemele ehk enam kui 90 000 kroonini. Sellele lisaks aga makstakse ühiskassast luksuslikke reisikompensatsioone: näiteks soomlaste puhul ? kodumaa ju siiski Brüsselist kaugel nagu ? ulatuvad reisikompensatsioon ja päevarahad umbes 60 000 margani (156 000 krooni) kuus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing