Internetist sisearhitekti leidmine on lootusetu üritus

Heli Lehtsaar 28. märts 2001, 00:00

Toksides www.neti.ee otsingusüsteemi sõna sisekujundus või sisearhitekt, annab arvuti vastuseks vaid viited Äripäevas ilmunud artiklitele. Sisekujundajatele viib lähemale Neti alajaotus arhitektuur, kust leiab 45 projekteerimise ja sisustusega seotud firma andmed. Neist kõik sisekujunduse teenust ei paku.

Sisekujundus- ja arhitektuuribüroode kohta saab lisainfot ka järgmistel aadressidel: www.buildingestonia.com ja www.mess.ee. Need leheküljed sisaldavad büroode loetelu, kuid vaid mõnel neist on oma kodulehekülg.

Eesti Sisearhitektide Liidu kodulehel aitab sisekujundaja abi vajavat inimest liidu liikmete nimekiri koos kontaktandmete ja muu teabega. Mõne sisekujundaja nime juurest leiab ka tehtud tööde pildigalerii. Lehekülje toimetaja, sisearhitekt Priit Põldme loodab, et varsti on siiski võimalik koduleheküljel kõikide liidu liikmete töid näha.

Netis esindatud sisekujundus- ja arhitektuuribüroode koduleheküljed pole üldiselt eriti informatiivsed, ka professionaalset kujundust ei kohta sugugi nii tihti, kui arvata võiks. Informatiivseid veebikülgi, mille külastamise järel tekkis huvi firmaga sisekujundusprojekti tellimiseks ühendust võtta, leidsin vaid 6?7.

Parima kodulehekülje tiitli võib anda Avo Seppeli Arhitektuuribüroo internetileheküljele www.hot.ee/avoseppel, mis sisaldab kõige enam vajalikku infot. Peale firma tutvustuse ning tehtud tööde pildigalerii leiab teavet ka objektil kasutatud materjalide ja kujunduskontseptsiooni kohta, mis annab lehekülje külastajale ehk ideidki.

Võrdluseks ? teistel büroodel on väljas vaid tehtud tööde loetelu koos piltidega.

Hea ja usaldust äratava kujundusega paistab silma arhitekt Olavi Nõmmiku veebikülg http://my.tele2.ee/Arhon. Selle puuduseks on aga asjaolu, et tehtud tööde piltide juures pole kirjas, mis objektiga on tegu. Sama viga on ka ASi Posteral www.posteral.com ja Kalbur Disaini www.kalbur.ee veebikülgedel.

www.arhitekt.ee on erinevalt teistest näinud suuremat vaeva, et meelitada klient nõu küsima. Klikates jaotusel ?konsultatsioon?, tekib kolm lahtrit. Esimesse saab sisestada valdkonna, mille kohta küsida tahetakse: valida on arhitektuuri, disaini, konsultatsiooni, soovin pakkumise vahel. Teine lahter laseb valida vastuse saamise vormi ? kas meili, faksi või telefoni teel ning kolmandasse lahtisse tuleb kirja panna küsimus ise.

www.boom.ee paistab silma küll noorusliku kujundusega ning vaadata saab kolmemõõtmelisi pilte tehtud sisekujundusprojektidest, kuid firma täpsemat tutvustust pole kusagil kirjas.

Kodulehekülge pole mõtet lihtsalt tegemise pärast koostada, seda peab olema esiteks võimalik pidevalt uuendada. Samuti ei piisa vaid ülesriputatud pildialbumist, leheküljel võiks olla ka sisekujundaja laiem nägemus oma tööst ja muud kasulikku lugemist. Näiteks näpunäiteid, mida klient peaks enne büroosse tulemist ette valmistama, et lähteülesanne oleks võimalikult täpne ja koostöö seeläbi viljakam.

Põhjus, miks arhitektuurifirmadel nii vähe kodulehekülgi on, peitub nähtavasti arhitektide-sisekujundajate suhteliselt suures hõivatuses. Lisareklaami tegemine, mida korraliku kodulehe koostamine on, võtab päris palju aega. Loovisiksust reklaamib kõige paremini ikkagi tema looming, mitte see, kui kõvasti ta enesele reklaami teeb. Samuti ei osata oma veebikülje vajalikkust piisavalt hinnata, oskuslikult tehtud kodulehekülg tooks uusi kliente juurde küll.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing