Milliseid võimalusi näete uute töökohtade loomiseks?

Tööhõive tegevuskava eeldab erinevate poliitiliste jõudude ja sotsiaalpartnerite ühest kokkulepet ning kindla finantseerimisskeemi olemasolu. Olukorra tõsidusest lähtuvalt ei piisa enam üksikute meetmete rakendamisest ja erinevate osapoolte vastastikustest süüdistamistest. Süvenev sotsiaalne kihistumine ja erinev arengutase Eesti eri piirkondades eeldavad tunduvalt aktiivsemat tööturupoliitikat. Lisaressursside saamisel on tööturuamet valmis enam osutama tööandjaid ja töövõtjaid aktiviseerivaid tööturuteenuseid.

Töökohtade loomist oodatakse eeskätt ettevõtjailt. Ma ei pea aga päris õigeks seda lähenemist, et kõigepealt küsitakse, mis töökoha loomine maksab. Tööandja ei hakka töökohta looma, kui see talle midagi sisse ei too. Niisama võib ametikohti sisse seada ministeerium või omavalitsusasutus. Meie näiteks tahame oma firmasse uusi inimesi tööle, töökohad on, pigem jääb tööoskustega inimestest puudu. Raske on leida noori, kes oskavad näiteks nii eesti kui ka vene keelt. Tegelikult võetakse tööle palju ebapädevaid inimesi, see viib aga alla firma maine. Paraku on palju neidki, kes parema meelega elaksid abirahast, kui tööle läheks.

Ma pole veel kohanud ettevõtjat, kes ei tahaks uusi töökohti luua, kui selleks on reaalne tarvidus/võimalus. Paljuski sõltub töökohtade loomine turust, kuhu ettevõtja oma toodangut müüb. Kui turgu ei ole, siis pole ka laienemine võimalik. Lihtsalt niisama töökohti tegema ei hakata, sest see on päris kallis, ehk mitukümmendki korda kallim kui see reaalpalk, mida töötajale maksma hakatakse. Võib-olla on siin suuremad võimalused nt info- või geenitehnoloogilisi lahendusi pakkuvatel firmadel. Teisalt peaksid inimesed olema ise julgemad alustamaks oma äri, erinevaid võimalusi pakub elu selleks väga palju. Tööbüroode pakutav stardiraha on väike summa, samas pandi äridele mõni aasta tagasi alus ka ilma igasuguse abita.

Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatus tegi valitsusele ja tööandjatele ettepaneku sõlmida 2001. a kolmepoolne tööturupakt. See peaks fikseerima nii riikliku tööturupoliitika eesmärgid kui ka aktiivsete tööhõive meetmete rahastamise pideva suurendamise. Ainult majanduskasv ei ole piisav tingimus uute töökohtade tekkimiseks. Kui riik kulutab töötule keskmiselt 1700 kr aastas, pole lootagi tööhõive olukorra paranemist.

Põhilised vahendid peaksid olema: töötute kutsealane nõustamine ja koolitus mahus, mis arvestab tegelikke vajadusi; tuleb luua töötajate täiend- ja ümberõppe süsteem, mille kaudu riik toetaks tööandja investeeringuid tööjõu kvaliteeti; aktiivne tegevus uusi töökohti loovate investorite kaasamiseks (nn investoripaketi väljatöötamine); elanikkonna ostujõu kasv, mis aitab luua uusi stabiilseid siseturule orienteeritud töökohti.