Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pealinna city kui banaan

Ain Alvela 28. märts 2001, 00:00

Kuna Tallinna arenguplaani kohaselt on pealinna üks eesmärke linnakeskuse väljaehitamine ja tihendamine, on Stockmanni kvartalist kujunenud city minimudel, millel eeldused Viru väljaku ja Hobujaama kvartali kaudu ühineda sadamaalaga.

?Tallinna city tuleb banaanikujuline,? iseloomustab Tallinna säästva arengu ja planeerimise ameti teenindusteenistuse direktor Arvo Rikkinen. ?See algab Stockmanni kvartaliga, kulgeb läbi Viru väljaku, kuhu tuleb uus hoonestus, Hobujaama kvartali kaudu Admiraliteedi basseinini. Vahepeale jääv Rotermanni kvartal on küll muinsuskaitse all, kuid ka sinna tuleb leida sobivad funktsioonid, et väärthoonete säilimine oleks tagatud ja kvartal moodustaks city osa.?

Stockmanni kvartalisse tohib ehitada kuni 30korruselisi hooneid, keskmine tase ? Viru väljak ? saab ühe 17korruselise ja ühe 10korruselise hoone. Admiraliteedi basseini piirkonda lubab linn rajada vaid kuni 6korruselist hoonestust. Kui Maakri tänava piirkond on peaaegu valmis ja Viru väljakul lüüakse eeldatavasti kopp maasse juba sel aastal, siis sadamaalal pole planeeringutest veel kaugemale jõutud.

Nüüdseks on kohtuvaidlused lõppenud ja Tartu maantee läbimurde ehitamine läheb kevadel käima. Algselt neljarealisena kavandatud läbimurre on nüüd koomale tõmmatud kaherealiseks ? kummaski suunas üks sõidurida. Tänav pidi lõivu maksma Jaani-Seegi kiriku kaitseks rajatavale pargile ja puudevööle. Nüüdseks on muinsuskaitsjad läbimurde projektidega rahul, kinnitab ka Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik. ?Kirikut restaureeritakse ja juba aprilli alguses loodab armeenlaste kogudus selle avada,? lausub Dubovik. ?Mingeid kaevamisi kiriku kaitsetsoonis tänava ehituse tõttu ei toimu.?

Praegune Tartu maantee osa jääb edaspidi jalakäijate teeks, kuigi trammiliiklus jääb sinna ka tulevikus. Autodele suletakse ka Tornimäe tänav. Praegu otsib linn investorit, kes võtaks rahastada läbimurde alla parkimismaja ehitamise.

Järgmise suurprojektina läheb käima Via Baltika alguse ? Vabaduse puiestee laiendamise ja Põhjaväila teise etapi ehitamine. Kaugemas tulevikus on plaanis ka teine linnast möödasõidu magistraal ? Lõunaväil. ?Tallinn on oma asendilt kikilipsukujuline ja nõukogudeaegse pärandina väga tsentraalne linn,? räägib Rikkinen. ?Kogu aktiivne ärielu toimub selle lipsu sõlme sees, mis on surutud Ülemiste järve ja Tallinna lahe vahele. Ka suur osa linna läbivast transiidist koondub sinna.? Just liikluskoormuse vähendamiseks kesklinnas on Põhjaväila ja Lõunaväila rajamine möödapääsmatu. Pealinna üldplaneeringu kohaselt kujundatakse linna detsentraliseerimiseks lisaks city?le välja ka kaks äärekeskust ? Läänekeskus ja Idakeskus. Esimene neist valmib ja on rohkem tuntud Rocca al Mare keskusena, teise rajamist Tondirabasse pole veel alustatud.

Kinnisvarafirma Uus Maa hindamisgrupi juhi Eero Olanderi sõnul on sadamaala arendamine huvitav sealse perspektiivika ja modernse keskkonna tõttu. ?Sadama piirkond on city?na mõjusam ja kallutab kaalukausi Tartu maantee pikenduselt ära,? hindab Olander sadamakvartali tulevikuväljavaateid linnasüdameks muutuda. ?Tartu maantee piirkond jääb tulevikus tagaplaanile, sest sadamaalal on piisavalt avarust, et rajada näiteks kuni neljakorruselistest majadest koosnev elukeskkond.? Olanderi hinnangul on sadama kvartalis nii palju ruumi, et sinna mahub kõike ? nii ärihooneid kui ka elamispindasid. Samas arvab ta, et RETi ja Hobujaama kvartaleid ähvardab samuti unarusse jäämine, sest investoritel ei hakka lihtsalt jõud peale, et neid lõpuni välja arendada ja hiljem ka elus hoida. Olander on seisukohal, et city?s peaks vältima kaubanduskeskuseid, sest üleküllastunud turul hakkavad need paratamatult pankrotistuma, kaubaparadiisi hoone ehituslikku spetsiifilisust arvestades ei ole sellega aga hiljem midagi peale hakata.

OÜ Kinnisvaraekspert Tallinna juhataja Tambet Tiits leiab, et Tallinna uue keskuse arengut iseloomustavad äärmuslikud kontrastid, mida Skandinaavia pealinnadest ei leia. ?Kõrvuti asetsevad uus multiplekskino ja põlenud teraviljasalve ning makaronitsehhi varemed nn Rotermanni kvartalis mõjuvad kontrastsetena,? hindab Tiits. ?Kõrgeim uus pangahoone, kuhu sissepääs on porise tagahoovi kaudu, uued hooned on eksinud lagunenud agulihoonete ja auklike tänavate vahele jne.?

Tiits toonitab, et linna areng on vaja suunata harmoonilise ning kooskõlastatud arengu radadele, kusjuures seda on kõige kindlam teha planeeringute kaudu. ?Meil ei ole ressursse teha kõike korraga. Kui üks kvartal on valmis, võtame ette järgmise,? hindab ta. ?Linnavalitsus on jäänud oma ülesannetele selgesti alla.?

Tallinna kesklinna väljaehitamine sai võimalikuks pärast nõukogude sõjaväe lahkumist ja toonaste tööstusettevõtete kokkuvarisemist. Nagunii linnasüdamesse sobimatud tööstusalad ? nn RETi kvartal, Maakri tänava äärsed krundid, sadama piirkonnas asuvad endise laevaremonditehase maad ? läksid maareformi tulemusena eraomandusse ja anti arendajate kätte.

1996. aastal lasi vastloodud arhitektuurinõukogu kõik kavandatavad kõrghooned Raivo Puusepa arhitektuuribürool Tallinna siluetile joonistada. Leiti, et kõige mõistlikum on uued kõrghooned rajada kahe juba olemasoleva, Olümpia ja Viru hotelli vahelisele alale, vanalinnast kagusse jäävasse sektorisse. Taotlus oli, et tekiks kõrghoonete kobar, mis moodustab uue, vanalinnast lahus oleva silueti. Määratleti ka ala, kuhu kõrghooneid ehitada ei tohi.

1990. aastate alguses olid kõik eufooriat täis, üks äriprojekt oli uhkem kui teine. Arvati ju, et Tallinn kujuneb Kirde-Euroopa finantskeskuseks.

Väga üldiselt võib city?na käsitleda linnaosa, kus on suur ehitustihedus, äripindade osakaal kasulikust pinnast on üle 50%, renditasemed on kõrgeimad ja kuhu on koondunud suur osa kõrghoonetest. Hetkel Tallinnas sellist ala ei ole. Praeguseid arenguid arvestades on eeldusi city?ks muutuda Astlanda ehk Radissoni ja Stockmanni kvartalitel. Lisaks juba ehitatule on käivitumas veel mitmed kõrghoonete projektid ning seal paikneb ka Tallinna kõrgeima ehitusõigusega (30 korrust) krunt. Kaubanduspindade osas on suurim potentsiaal Viru tänaval.

Sadamaala on kahtlemata üks atraktiivsemaid Tallinnas. Arvestades aga hõredamat ehitusõigust, erinevaid sihtotstarbeid ja piirkonna iseärasusi, ei pruugi see siiski city?ks kujuneda. Hobujaama kvartal on asukoha poolest väga hea, kuid vanade ja lagunenud hoonete ja arhitektuuriliste nõuete tõttu ei ole seal siiski kiiret arengut näha. RETi kvartal on selgelt eristumas büroopinna suure osakaaluga.

Kui mina olin kaks eelmist koosseisu linnavolikogus, siis olin ma üks nendest, kes ei näinud hea meelega kõrghoonete tekkimist sellesse piirkonda. Esiteks jäi mulle selgusetuks, kas kõrghooned hakkavad tapma üksteist või vanalinna siluetti. Kujutasin kõrghoonete piirkonda ette näiteks Keldrimäel ja edasi kuni Lasnamäe klindini. Teiseks on see kõrghoonete rajamiseks minu teada kõige ebasobivam koht pinnase struktuuri poolest, sest tegemist on Härjapea jõe endise sängiga.

Üks asi on teha linna kompuutris, teine asi on teha seda reaalsuses. Minul on selline ketserlik mõte. Võtame näiteks Pääsukese tänava poleemikat tekitava maja, et kuidas siis nii, pangahoone fassaad on kaetud puumajaga. Mina näen seal kooslust, see päästaks ja seoks. Kui neid väikesi hooneid mitte maha võtta, vaid renoveerida, siis tuleks päris huvitav rosolje.

Ma arvan, et linnavalitsus võiks mõtte suunata vanade majade taastamisele, küll siis oleks ka selle järgijaid.

Ma arvan, et Tallinna city sünnib ilma välise kärata. See võib olla naljakas, aga city sünnib isegi vastu linnaplaneerijate kavatsusi ? see pressib ennast siia sisse. Üks city kasvamise reegel on muide see, et ala, kus juba on üks või kaks väärtuslikku ja väärikat hoonet, muutub prestii?seks ja soov pääseda prestii?ika naabri kõrvale ongi märk, mis paneb city?le aluse.

Üks väga tuntud muinsuskaitsja soovitas kunagi, kui toimus Radisson SAS hotelli ehitamise kooskõlastamine, et ei, sellesse piirkonda kõrghooned ei sobi ? minge Kopli liinidele ja ehitage sinna. Ma ütleksin, et see on idiootse mõtlemise tippnäide. Oleks minu teha, tuleks sellised inimesed otsuste langetamise juurest kõrvaldada.

Minu meelest moodustavad Tallinna kõrghooned päris huvitava grupi. Loomulikult ei ole ma selle poolt, et kusagile vanalinna tsooni või Toompeale kõrghooneid hakata ehitama. Ja ma arvan, et Viru ja Rotermanni kvartali suund saabki Tallinna city?ks.

Lähitulevikust rääkides on selge, et Viru tänava ja hotelli piirkond on värav Tallinna vanalinna ja jääb konkurentsitult kõige väärtuslikumaks arenduspiirkonnaks. Vanalinna vahetusse lähedusse jäävad hotellid, kaubamajad ja esinduskauplused moodustavad harmoonilise terviku vanalinna väikeste butiikide, kohvikute, restoranide ja meelelahutuskohtadega. Üle kivide ja kändude kulgev sadamapiirkonna arendamine orienteerub peamiselt turistidele ja jääb meelelahutuspiirkonnaks.

Võib arvata, et üha rohkem pöördub lähitulevikus tähelepanu linna äärealade ja kohalike ärikeskuste arendamisele, mis pakuvad kaasaegsel tasemel äripindu, häid parkimisvõimalusi ja rohelust ning head juurdepääsu transpordile.

Ehkki Tallinna lähistel asuvatel äri- ja tehnoloogiakeskustel on potentsiaali tõmmata endale mõningaid kesklinna äripindade rentnikke, ei ole seni keegi sellesse valdkonda märkimisväärselt süvenenud.

Vt. ka joonsit: Stockmanni kvartaliga piirnev city omandab ilmet

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:06
Otsi:

Ava täpsem otsing