Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rootsi keskpank peab krooni nõrkust ajutiseks

Tõnis Arnover 28. märts 2001, 00:00

Niisugust nõrkust, mis tabas Rootsi majandust 90. aastate keskel, praegu ei ole. Rootsi majandusalused on tugevad, majanduse areng stabiilne, eelarve tasakaalus ja inflatsioon väike. See annabki keskpangale alust eile avaldatud inflatsiooniülevaates öelda, et krooni nõrkus ei tohiks kesta kaua, lisaks soodustab USA majanduskasvu aeglustumine krooni kursi paranemist dollari suhtes.

Arvestades USA ja Jaapani majandusnõrkust ja Euroopa ebakindlust, alandab keskpank ühtlasi Rootsi tänavuse majanduskasvu prognoosi 3,4 protsendilt 2,4-le ja tuleva aasta oma 2,9-lt samuti 2,4-le. Inflatsioon peaks püsima mõõdukal 1,7-1,8% tasemel. Intresside alandamist ei pidanud keskpank praegu vajalikuks.

Väljaspool eurotsooni seisval Rootsi kroonil on nõrkushetki olnud viimastel kümnenditel rohkesti. Nõrgenemine algas tegelikult juba 70. aastatel, kui valitsus tegi mitmeid majanduspoliitilisi vigu, mille tagajärjel krooni devalveeriti ajavahemikul 1976?1981 tervelt viis korda. Kui 1980. aastate lõpus majandus üle kuumenes ja valitsus ei suutnud inflatsiooni ohjes hoida, algasid rahvusvahelised spekulatsioonid Rootsi krooni vastu, mis oli seotud Euroopa valuutakursisüsteemiga. Rootsi ei pidanud survele vastu ja oli sunnitud krooni kursi 1992. aastal vabaks laskma.

Peale selle on krooni 1990. aastatel kõigutanud Aasia ja Venemaa kriis, kuid nendest on see rahvusvaheliste investorite abiga jälle toibunud.

Rootsi krooni praeguse nõrgenemise põhjustena on nimetatud börsilangust, mille suurim süüdlane on Ericsson, eurot, pensionifondide raha riigist väljaminekut ja nüüd ka majanduskonjunktuuri mõningast halvenemist.

Kohe kui Ericsson hiljuti esitas oma õnnetu prognoosi, mis ta kursi kivina alla viis, tõmbas see kaasa ka krooni, kuna välisinvestorid hakkasid massiliselt Ericssoni jt Rootsi firmade aktsiaid müüma ning kroone vahetama.

Aga mitte ainult. Rootsi analüütikud panid tähele, et selle varjus kasvasid kohe otsesed spekulatsioonid krooni suhtes. Põhiliselt oli tegemist tähtajaliste (näiteks 3 ja 6 kuud) müügitehingutega, mille sõlmijad loodavad krooni nõrgenemise pealt teenida.

Krooni on nõrgestanud ka euro, mille kurssi on mõjutanud suu- ja sõrataud ning halvenev majanduskonjunktuur, eriti Saksamaal. Samuti pensionifondide raha Rootsist väljavoolamine. Näiteks jaanuaris ostsid rootslased välisaktsiaid 57 miljardi Eesti krooni eest ning aprilli algul vabaneb fondidel uusinvesteeringuteks preemiaraha veel ca 31 miljardit Eesti krooni, millest pankade hinnangul umbes kolmandik investeeritakse välismaale. Rootsi analüütikud tõdevad, et kroonil ei ole mingit lootust enne tugevneda, kui globaalsel aktsiaturul toimub pööre ja kursid hakkavad jälle tõusma.

Rootsi rahandusminister Bosse Ringholm väitis Rootsi ärilehes Dagens Industri, et nõrga krooni pärast pole põhjust muret tunda, kuna lühemas perspektiivis ei kajasta kroon majanduse tegelikku seisu.

Opositsioonipoliitikud päris nii ei arva. Mõõdukate majanduseksperdi Gunnar Hökmani arvates on nõrk kroon mõõdupuu, mis näitab, et majandusel ei lähe nii hästi, kui peaks. Nii tema kui rahvapartei esindaja Karin Pilsäter juhivad tähelepanu sellele, et kroon on olnud eurost tunduvalt ebastabiilsem, mis tekitab probleeme rahaliidule lähenemisel.

Kuid ehkki nõrk kroon riigi prestii?ile halvasti mõjub, on sellel ka häid külgi. Nii rõhutavad soomlased, et krooni odavnemine on andnud Rootsis tootvatele metsa- ja metallitööstusfirmadele konkurentsieeliseid Soome omadega võrreldes. Rootsi Dagens Nyheter on välja arvestanud, et kui veel novembris oli Rootsi palgakulude poolest Euroopa Liidus 4. kohal, siis nüüd on Austria, Soome ja Holland kukutanud ta seitsmendaks, mis muidugi rõõmustab tööandjaid.

Koondamised tõstsid Ericssoni aktsiat 9%

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing