CeBITi messil näidati tulevikku

Eile lõppes Saksamaal Hannoveris maailma suurim tehnoloogia- ja telekommunikatsioonimess CeBIT 2001, kuhu tuli ennast näitama üle 8100 firma. Vaatamata mitte just väga kevadisele ilmale tuli CeBITile oma silmaga tulevikku kaema umbes 830 000 inimest, mis oli läbi aegade suurim külastajate arv.

Esimest korda CeBITile sattununa rabas mind ürituse mastaapsus, kõike ? firmasid, inimesi, uudistooteid, esitlusi, üritusi, infot ? on liiga palju. Esindatud on kõik tuntud ja Eestis mitte nii tuntud mobiiltelefonide-, arvutite-, tarkvara- ja muu tehnika tootjad ning telekommunikatsioonifirmad.

Kõrvuti on Nokia ja Ericsson, IBM ja Compaq. Kõike saab oma käega katsuda, proovida, võrrelda, valmis ollakse toote kohta absoluutselt kõike rääkida, välja arvatud hind, sest osa mudeleid pole veel kusagil müügil ja hind pole veel avalik.

Firmad püüavad külastajatele selgeks teha, kuidas uued tehnoloogiad, näiteks GPRS või kolmanda põlvkonna mobiilside standard 3G, töötavad ja kuidas elu muutub rõõmuks ja lustiks automaatselt pärast seda, kui inimene ostab nende firma toodetud pihuarvuti koos sisseehitatud mobiiltelefoniga või karva mitteajava robotkoera. Paraku ei ole ei esimene ega teine veel Eestis saadaval.

?CeBIT on see koht, kui peab kindlasti iga aasta olema,? nendib Nokia Mobile Phones kommunikatsioonijuht Marja-Leena Ruostesaari. Ruostesaari näitab meile kõige uuemaid ja paremaid Nokiaid, mis peaksid sel aastal ka Eestisse jõudma.

?Suured revolutsioonid on ära olnud või alles tulemas, ulmeprototüübid on peaaegu samad, mis kaks aastat tagasi,? jagab muljeid Nokia mobiiltelefonide müüja Mäkitorppa turundusjuht Kai Realo. ?Kõik ju juba teavad ja on harjunud mõttega, et maailm läheb internetti ja internet läheb mobiili.?

?Kõik, mis puudutas telekommunikatsiooni valdkonda, oli tegelikult väljas juba Genfis toimunud messil Telecom 99. Trend on lahenduste müük, st konkreetse toote müügi asemel pakutakse tarbijale visiooni terviklikust ja mõnusast lahendusest. Trend on nimetada ennast ?partneriks? mitte tootjaks,? räägib esimest korda CeBITile tulnud ASi Uninet juhatuse liige Andres Bauman. ?Siiski, üheks kuumaks teemaks on digitaalne salvestus-taasesitus, nagu digifotograafia, -video, -heli jne.?

CeBITil juba mitmendat korda käinud Realo lisab, et ükski toode ega väljapanek otseselt ohhoo-efekti ei tekitanud ja selle aasta väljapanekud olid suhteliselt tagasihoidlikud.

?Nokia boks oli liiga nelja seina vahele topitud, sinna oli raske ligi pääseda laupäeval ja pühapäeval ning selleks, et löögile pääseda ja midagi küsida, pidi endale küünarnukkidega teed rajama,? lisab Mäkitorppa tootejuht Marco Jürlau.

Külastajaid oma boksidesse meelitamiseks on firmad valmis tantsima, laulma ja esitama näitemängu, nagu näiteks ?Hull professor ja tark robot?, kus robot seletab ?professorile? kannatlikult, kuidas mobiilne internet töötab.

?Jah, CeBITiks pidanuksime ehk veel paremini ette valmistuma,? tõdeb Läti arvutiteaduse instituudi üks juhte Janis Bichevskis. ?Oleksime tulnud siin oma kooriga esineda,? naljatab ta. ?Mitme firma peale võtsime pinna, kallis küll, aga tasub ära - saime siin kontaktid, mis loodetavasti muutuvad hiljem ka koostöölepinguteks. Eesti firmad pidanuksid ka tulema.?

Andres Bauman ütleb aga, et kuna mess oli valdavalt lõpptarbijale mõeldud, ei usu ta, et Eesti IT-firmadel on midagi lääne lõpptarbijale pakkuda.

?Kuna CeBIT on suures osas tootjate mess, siis eestlastel sinna tõesti suurt asja ei ole,? nõustub ka Kai Realo. ?Lihtsalt lipu kohaleviimiseks pole mõtet miljoneid raisata.?

Messi üheks külastatavamaks kohaks on tööturg CeBIT Job Market, kus pakuti 180 000 vaba IT-töökohta. Saksamaa on tehniliste tööliste puuduse mõttes praegu kõige ?näljasem? riik. ?Kui keegi tahab meile Eestist tööle tulla, palume väga, meil on töötajaid vaja,? räägib Siemensi esindaja.