Euroopa Keskpank kasvava surve all alandada intresse

Sirje Niitra 29. märts 2001, 00:00

Euroopa põhimure on praegu, kas majanduskasv aeglustub kahele või 2,5 protsendile, samas kui USA majandus on languse äärel ning stagnatsioon Jaapani majanduses süveneb. Euroopa Keskpank on mõjukamatest keskpankadest seni ainus, kes ei ole maailmamajanduse konjunktuuri halvenedes veel intresse alandanud, põhjendades seda inflatsiooniriski püsimisega.

Analüütikud on siiski veendunud, et intresside alandamine tuleb ? kui mitte täna, siis panga järgmisel korralisel nõupidamisel, 11. aprillil.

Intresside alandamist vajab kõige pakilisemalt eurotsooni suurima riigi Saksamaa majandus, kus ettevõtjate süvenev pessimism viitab kasvu järsule pidurdumisele.

Samas tuleb Euroopa keskpangal arvestada 12 riigi vajadustega, mille hulgas praegu jõudsalt kasvavad Prantsusmaa, Hispaania ja Holland intresside alandamist ei vajaks. Nende kolme arvele langeb 36% eurotsooni SKTst võrreldes Saksamaa 32 protsendiga. Eurotsooni väiksematele riikidele, Soomele, Kreekale ja Iirimaale, millele ennustatakse 4?8% majanduskasvu, oleks intresside alandamine isegi ebasoovitav.

Veebruaris kerkis eurotsooni inflatsioon 2,6 protsendile, mis ületab lubatud 2% piiri.

Praegu on inflatsiooniriskist siiski suurem risk maailmamajanduse konjunktuuri halvenemine ning nii suureneb surve Euroopa Keskpangale intresside alandamisega mitte viivitada.

Nagu kirjutab Financial Times eilses juhtkirjas, on ECB reputatsioonile inflatsiooni eesmärgi ?paindliku tõlgendamise asemel? palju ohtlikum vale poliitiline otsus, mis võib tuua üldise majanduslanguse.

Nagu näitab dollari käekäik, mis pole intresside alanemisest nõrgenenud, ei pruugi ka Euroopa Keskpangal euro pärast liialt muretseda. Pigem võib oodata ühisraha tugevnemist, kuna turud peavad laenuintresside alanemist Euroopa majanduskasvu jaoks oluliseks.

FT analüütik Wolfgang Munchau leiab tunnustavalt, et oma kahe tegevusaasta jooksul on Euroopa Keskpank kriitikast hoolimata rahapoliitika kujundamisel paremini toime tulnud kui USA Föderaalresev. Viimast ümbritseb ?irratsionaalne imetlus?, mille järgi panga juhil Alan Greenspanil poleks justkui mingit vastutust USA majanduse viimase 12 kuu järskude tõusude ja languste eest.

Läinud aasta detsembris olid USA laenuintressid 6,5% tasemel, mis on liiast majandusele, mis, nagu nüüd selgub, juba järsult pidurdas. Samas kärpis Föderaalreserv 1998. aasta sügisel, mil USA majandus kuumas, intresse kolmel korral. See stabiliseeris Aasia ja Venemaa kriisist vankuma löönud aktsiaturud, kuid osutus USA majandusele tagantjärele kahjulikuks. Investorites süvenes usk Greenspani kõikvõimsusesse, mis viis aktsiamulli tekke ja lõhkemiseni.

Selle kõrval on Euroopa Keskpanga poliitika Euroopa majandust järskudest ?okkidest säästnud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing