Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Põlva mehed kavandavad Peterburi miljardiprojekti

Andres Reimer 29. märts 2001, 00:00

Cista tegevdirektor Vahur Käärik kõnnib enesekindlalt üle Iisaku katedraali esise platsi, õhetades rahulolust ja Peterburi kevadpakasest. Käärikust võib juba tänavu saada eestlaste uue laine läbimurdemees.

Käärik ootab kannatamatult suve, sest siis avab Euroopa Liit Venemaa väikeettevõtluse toetamiseks mõeldud krediidikraani, millest võib saada miljardiprojekti üks finantseerimisallikas.

?Mind tõi Peterburi mitte vaevata rikastumise soov, vaid lihtne turuloogika,? räägib Käärik. ?Kui Setumaa servalt on Berliini 1500 kilomeetrit, siis Peterburi vaid 350.? Peterburis ja Leningradi oblastis elab kokku ligi 7 miljonit elanikku, Berliinis ligi 3,5 miljonit, võrdleb Käärik. Peterburi asub ka Venemaa kaubateede ristumiskohas.

Põlva külje all Ihamarus tegutsev ligi poolesaja töötajaga pakendivabrik eksportis mullu Venemaale ligi 7,5 miljoni krooni väärtuses toodangut, mis andis veerandi ettevõtte aastakäibest. Põhilise osa Venemaale müüdavast kaubast moodustavad pakendid elektroonika- ja kodutehnikatoodetele, samuti viina- ja kondiitritööstustele. ?Eesti tootel on Venemaal läänelik maine,? tõdeb Käärik.

Käärik asutas 1999. aastal eksporditehinguteks Peterburis piiratud vastutusega osaühingu Alf, sest Venemaa seaduste järgi pole välismaa ettevõtte filiaalil juriidilise isiku õigusi. ?Töötajaid palgates tundsin alguses hirmu, et äkki hakkavad nad varastama või üritavad mingil muul moel nahka üle kõrvade tõmmata,? räägib Käärik. ?Aastane töökogemus on aga loonud usalduse.?

Käärik alustas raamatupidaja otsimisest. Kuulutamise peale lendas esimese hooga kokku parv muidusööjaid, keda meelitas ilmselt lootus välismaa ettevõttes vähese vaeva ja oskustega hästi teenida. Lõpuks õnnestus Käärikul leida soomlastele kuulunud väikeettevõttes töötanud keskealine proua.

Kääriku väitel kehtestas Moskva ukaasi, mis käsib maksuorganitel teravdatud tähelepanu alla võtta välismaise ja eriti Balti päritoluga ettevõtted. Valmistudes oodatavaks kontrollimistelaineks palkas ta ühes isikus maksukonsultandi ja audiitori, kelle nõuandeid raamatupidamine piinliku täpsusega järgib. ?Kui Eesti maksusüsteemist mõistan ise ilma tõrgeteta kolmveerandit, siis Vene süsteem on nii komplitseeritud, et käin üle vaevalt kolmandikust,? tõdeb Käärik.

Käärik annab venelastele kui äripartneritele kõrge hinnangu. Ta kinnitab, et seni on kõik maksed laekunud õigeaegselt. ?Euroliidu maadest on raha sageli keerulisem kätte saada kui Venemaalt,? ütleb ta.

Venelaste ärikultuur erineb aga Eestis ja lääneriikides tavapäraseks kujunenust. Venelased taotlevad kiireid ja pealiskaudseid kokkuleppeid, soovimata keskenduda üksikasjadele. Seetõttu kipuvad venelased Kääriku sõnul tõlgendama läbirääkimistel väljaöeldud arvamusi juba sündinud kokkulepetena, samuti üritavad sageli tehingu käigus muuta lepinguga määratud tingimusi.

Kuidas panna avara hingega, autoriteete ja korda vähetähtsaks pidavat vene töölist tootmistehnoloogiast kinni pidama, peab Käärik tööstuse käivitamisel esmatähtsaks küsimuseks.

Käärik kinnitab, et on Peterburis kohanud üksnes heatahtlikku suhtumist eestlastesse. Arhiivitöötajatele Cista tooteid tutvustades vabandas ta esmalt vigase ning aktsendiga risustatud vene keele pärast. ?Selle aktsendi järele tunneme me juba pikka aega puudust,? ütles seepeale üks kuulajate seast tõusnud vanaproua, teenides sooja aplausi.

Venemaa kaotab Eesti kaupadele topelttollid

Putin üritab läänelikkust

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing