Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Turismitalu müüb kontserte
?Süvamuusikafestivalide korraldajate sõnul kaetakse tavaliselt vähemalt pool kuludest toetussummadest,? räägib Tamm. ?Tahan tulevikus tõestada, et ots otsaga on võimalik kokku tulla ka ilma toetussummadeta.?
Tänavu Leigo talu toetussummadest veel ära ei ütle ning on esitanud taotluse mitmele fondile. Esimest korda küsib Leigo talu tänavu aga kontserdikülastajatelt piletiraha ? 50 krooni. ?Muidu ei saa me kuus korda suuremaks paisunud eelarvekulusid kaetud,? põhjendab Tamm piletimüüki.
Augusti alguses toimuvate Leigo muusikapäevade eelarve on 600 000 krooni. Piletimüügist on Tamm planeerinud saada tulu vähemalt 270 000 krooni. See tähendab, et järvekontserte peaks kuulama kokku 5400 inimest. Eelmise aasta menukontserti Leigo järvel, kus esinesid Rein Rannap, Jääboiler, Siiri Sisask ja teised, käis kuulamas üle 7000 inimese.
Tamme andmeil läks eelmise aasta kahe järvemuusikakontserdi eelarve ? 97 000 krooni ? 23 000 krooni võrra lõhki. Toetusraha sai Leigo talu mullu 90 000 krooni. Ülejäänud kulud kattis Leigo talu turismituludest.
?Leigo turismitalu pole kulutanud sentigi reklaamile,? sõnab Tamm. ?Parim reklaam on edukad kontserdid.?
Tõnu Tamme soov on muuta Valgamaal Otepää lähedal asuv Leigo Tallinna ja Tartu laululava järel suuruselt järgmiseks vabaõhukontserdikohaks. Tamm tunnistab, et tema kaugem eesmärk on viia Leigo suisa Euroopa kultuurikaardile. Erakordsus peaks meelitama Leigole nii välisesinejaid kui ka muusikaturiste.
Tallinna Lauluväljaku ASi juhataja Riho Rõõmus ütles, et kuigi ta tahaks, et kõik tippkontserdid toimuksid vaid lauluväljakul, ei saa heade esinemiskohtade tekkele kätt ette panna. ?Hea, et Leigol teeb asja missioonitundega inimene,? iseloomustas Rõõmus Tõnu Tamme. ?Leigo peremees oskab müüa inimestele mitte ainult esinejaid, vaid ka omanäolist meeleolu.?
Tänavuseks kontserthooajaks täitub Leigol veega uus tehisjärv, mille saarekesest saab esinemiskoht ning mille kallastele mahub artiste kuulama üle 20 000 pealtvaataja. Leigo järvemuusikakontsertidele lisab romantilisust ja efektsust elava tule kasutamine.
Tamme arvutuste kohaselt on ta kuue aasta jooksul investeerinud tehisjärvede rajamisse umbes pool miljonit krooni. Valmis on kolm järve ja kolm täituvad suveks veega. ?Viie aasta pärast võiks Leigol olla 23 järve,? unistab Tamm.
Tamme grandioossetes plaanides on kindel koht ideel tasandada lähiaastatel eralennukite tarbeks 800 meetri pikkune lennuväli, rajada kuumaveejärv, kus saab talvel lahtise taeva all supelda, ning ehitada suur kontsertmaja.
FIEna tegutsev Tõnu Tamm deklareerib Leigo turismitalu eelmise aasta käibena 750 000 krooni. ?Praktiliselt kogu raha on investeeritud talu edendamiseks,? räägib Tamm. ?Enda ja oma pere tarbeks on väga vähe kulutatud.?
Viimane suurem ost oli poolsunduslik ? pereisal Tõnu Tammel polnud ülikonda, millega presidendi vastuvõtule minna.