Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Venemaa kaotab Eesti kaupadele topelttollid

Andres Reimer 29. märts 2001, 00:00

Samal ajal kui Tallinna linnapea Jüri Mõis väisas eelmisel nädalal äri- ja omavalitsusdelegatsiooniga Peterburi, käivad Eesti ja Venemaa diplomaatilised konsultatsioonid topelttollide kaotamiseks ning majanduslepingute sõlmimiseks.

Mõisa poolt möödunud nädalal Peterburi kaasa kutsutud 23 ettevõtte esindajad kasutavad visiiti majandusluureks, et asuda topelttollide kadumisel ja investeeringute kaitse lepingu sõlmimisel tagasi vallutama tänaseks kaotatud Venemaa turgu.

Topelttollide kiire kaotamise osas jahutab optimismi peaminister Mart Laari välisnõunik Simmu Tiik. ?Lepinguid Venemaaga on valmis alles siis, kui nad on allakirjutatult laual,? lausub ta. ?Topelttollide kaotamise tõenäosus Venemaa poolt kasvab iga aastaga.?

Järgmise sammu suhete silumiseks peab protokolliliselt tegema Venemaa, kelle korraldada jäi valitsustevahelise ühiskomisjoni järgmine plenaaristung. Kuigi olulised lepingud on allkirjastamiseks sisuliselt valmis, pole Venemaa valitsus Laarile kohtumiseks kutset tänase seisuga veel esitanud, selgitab Tiik.

?Olukorras, kui käib kaladele sõrgade kasvatamine, on majandussuhteid keerulisem arendada,? viitab Tiik sellele, et Venemaa andis Eesti kalatoodetele sisseveokeelu seoses Euroopas puhkenud suu- ja sõrataudiga. ?Üks on selge: Venemaa sõlmib lepingud siis, kui see talle otstarbekas tundub,? lisab Tiik.

Venemaale on kasulik topelttollid peatselt kaotada, sest kuuldavasti soovib ta astuda Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO liikmeks, selgitab Tiik.

WTOga liitumiseks seisavad Venemaal ees läbirääkimised Eestiga, kes ühines maailmaorganisatsiooniga juba kaks aastat tagasi.

Eesti ettevõtete ärihuvi Venemaa vastu on viimaste aastate jooksul nii kasinaks jäänud, et topelttollide kaotamisel pole Eestile endist majanduslikku kaalu. ?Põhjusel, et naabrite suhted peavad olema viisakalt korraldatud, soovib Eesti valitsus majanduslepingute paketti isegi siis, kui see ei oma suurt majanduslikku mõtet,? lisab Tiik.

Nelja aasta taguse ajaga võrreldes, kui Venemaa finantskriis Eesti ettevõtjad sealselt turult välja kõrvetas, on Venemaa turusituatsioon oluliselt muutunud. ?Eesti toidukaupade müüjatele kujuneb Venemaa turule uuesti sisenemine tõsiseks pähkliks, sest kohalik toiduainetööstus on teinud tugeva hüppe,? tõdeb Maseko kalatööstuse asejuhataja Viktor Getman. ?Poelette täidavad Venemaal toodetud kvaliteetsed toidukaubad.?

Maseko eksportis mullu Venemaale ligi 80 miljoni krooni eest kalatooteid, mis moodustab viiendiku ettevõtte aastakäibest. Enne kriisi täitis Venemaale eksport ligi 40% ettevõtte käibest.

Tõenäoliselt jätavad Venemaa viisa taotlemata paljud Eesti ettevõtted, kes sealsel ebastabiilsel turul näpud kõrvetasid. Toiduainetööstus Ösel Foods avas mõned aastad tagasi Moskvas ket?upitehase, mille Venemaa partnerid jõhkralt üle võtsid. Ösel Foods omab küll formaalselt tehase aktsiate kontrollpakki, kuid kaotas juba ammu ettevõtte üle kontrolli.

Venemaa on asunud omamaist tööstust hoogsalt üles ehitama, tõdeb transpordifirma NBI Ekspeditsiooni ASi direktori asetäitja Robert Pärn. Pärna sõnul on tema ettevõte puutunud kokku Venemaale igiomase probleemiga ? maksed hilinevad.

Elektrimootoreid tootva Volta nõukogu esimees Aivar Reivik tunnistab, et topelttollide kadumisel võiksid Eesti mootorid Venemaa turul läbi lüüa.

?Kui poliitikud saavad omavahel kaubale, siis saab Volta potentsiaalsete ostjatega samuti,? ütleb üle 20 aasta Peterburi külastanud Reivik. Praegu õnnestub Voltal Venemaale müüa vähesel hulgal eriomadustega mootoreid. ?Topelttollide kadudes saavad Volta standardmootorid Venemaa turul kõva hinnaeelise,? ütleb ta.

Traditsioonilise toidukaupade ekspordi asemel on Venemaa turul Eesti ettevõtjale tõenäoliselt huvipakkuvad investeeringud Venemaa ettevõtetesse ja allhanketööde tellimine.

Põlva pakenditootja AS Cista kavatseb juba tänavu leida finantseerimisallika, et rajada Peterburi ligi ühe miljardi kroonise aastakäibega pakenditehas.

Venemaalt tasub otsida allhanketöid tänu odavale tööjõule, kinnitab Euroopasse, USAsse ja Jaapanisse tööstusvorme eksportiva ASi Pioneer nõukogu esimees Aleksandr Kuzmin.

Leningradi oblastis Gat?inas teenib kõrge kvalifikatsiooniga tööline 1200?2400 krooni kuus, Peterburis aga 3000 krooni. ?Pioneerist lõid hiljuti konkurendid kõrgemat palka pakkudes üle pingioperaatori, kes teenis 16 000 krooni kuus,? tõdeb Kuzmin. ?Selliste palgavahede juues tasub lihtsamaid osi meie toodetele tellida Venemaalt.?

Peterburi linna ja Leningradi oblasti ettevõtlusosakonna registrites tolmuvad rohkem kui kolmesaja Eesti päritolu kapitaliga ettevõtte registreerimisdokumendid. Lähikuudel selgub, kas need ettevõtted ootavad riiulitel paremaid aegu või on lihtsalt tuhmuv mälestus mõne aasta tagusest kordumatust Venemaa-buumist.

Putin üritab läänelikkust

Põlva mehed kavandavad Peterburi miljardiprojekti

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing