GIBBi raha omavalitsuste arvelt

Virkko Lepassalu 30. märts 2001, 00:00

?Ilmselt soovitakse see 40 miljonit omavalitsuste arvel kokku hoida,? ütles 41 miljoni krooni eraldamise kohta raudteekonsultatsioonideks Harju maavalitsuse rahandusosakonna juhataja Kristi Paju. ?Meie maavalitsus teeb omandireformiga seotud töid oma eelarvest, kuigi see on piiratud.?

41 miljoni krooniga tasuti raudtee erastamise alane nõustamine firmale Inglise firmale GIBB. Mitme erastamisagentuuri nõukogu liikme arvates oli see nõustamine ebakvaliteetne.

Fondiga, millest raha pärines, toetatakse põllumajandus- ja maareformi. 1993. aastast praeguse ajani on riik toetanud kohalikke omavalitsusi omandireformi korraldamiseks ligi 72,5 miljoni krooniga. Inglise firmale GIBB anti fondist omavalitsuste 4?5 aasta tagavara ehk omandireformi lõpetamiseks vajaminev raha. Praegu on rahandusministeeriumi omandireformi talituse juhataja Karin Silma andmetel fondis 53 miljonit krooni. Sama summa ulatuses on esitatud ka taotlusi ja neid tuleb järjest juurde. Kuna riigi vara müük on lõppemas, ei ole fondi uut raha tulemas.

Rahandusministeeriumi ametnikud selgitasid, et seni on fondi sissetulnud raha kohe omavalitsustele ka laiali jagatud.

Omavalitsused jäävad fondist taotletavast rahast sageli ilma. ?Näiteks kõiki kohtukulusid meil rahuldatud ei ole,? ütles Kristi Paju.

Kas anda omavalitsusele omandireformi reservfondist raha, otsustab valitsus. Rahandusministeerium valmistab neile otsuste eelnõud. Rahandusministeeriumile saadavad maavanemad omakorda taotlused.

Järva maasekretäri Helve Ratniku kinnitusel tuleb iga taotlus äärmiselt hoolikalt põhjendada ning dokumenteerida. Sageli antakse 10?20% taotletavast summast vähem.

Otsuse eraldada omandireformi reservfondist raudtee erastamiskuludeks 41 miljonit krooni langetas valitsus juunis 2000.

Ühest majandusminister Mihkel Pärnoja ametikirjast selgub, kuidas selline summa kujunes. Juba varem, 1999. aastal, leppisid majandusministeerium ning erastamisagentuur kokku: nõustamisteenuse eelarvet ei koostata.

Enne nõustamisteenuse riigihanke konkurssi oli ametnike poolt välja valitud Inglise firma GIBB Ltd. Ametlikust kirjavahetusest selgub, et oli vaikiv kokkulepe maksta talle nii palju, kui küsib. Erastamisagentuur on nõustaja valikut põhjendanud rahvusvahelise praktikaga: GIBB on rahvusvaheliselt tuntud.

Riigihangete ameti padirektori Ülo Sarve sõnul kirjutas majandusminister talle, et 12 miljonit krooni, mida küsis nõustamise eest riigihanke konkursil PricewaterhouseCoopers, on liiga palju.

Erastamisagentuuri nõukogu liikme Ignar Fjuki andmetel esitati 2000. a mais nõukogule juba alla kirjutatud lepingud GIBBiga. Kuna nõukogu oli pandud sundseisu, ei jäänud neil muud üle kui lepingud kinnitada. Vastu hääletasid nõukogu liikmed Ignar Fjuk ja Liina Tõnisson.

Kuu aega hiljem, 2000. a juunis, eraldas valitsus omandireformi reservfondist 41 miljonit krooni.

Erastamisagentuuri nõukogu liikme Ignar Fjuki arvates tuleks miljonid GIBBilt tagasi nõuda, kuna GIBB ei suutnud avada konkursi võitja, RailEstonia tausta.

Erastamisagentuurile on valitsus pannud kohustuse 41 miljonit krooni 1. juuniks fondi tagasi maksta. Mitme erastamisagentuuri nõukogu liikme arvates võib aga raudtee venivate kohtuvaidluste tõttu ka erastamata jääda. Seetõttu pole võimalik 41 miljonit krooni omavalitsustele kasutamiseks tagasi maksta.

Erastamisagentuuri nõuniku Väino Sarneti arvates on üks võimalus 41 miljoni krooni fondi tagasimaksmise tähtaega pikendada.

?Teine võimalus on see summa lihtsalt kulutuseks vormistada,? arvas Sarnet.

Agentuuri nõunik Sarnet väitis, et ta ei jaga Ignar Fjuki jt erastamisagentuuri nõukogu liikmete arvamust see raha GIBBilt kohtu kaudu tagasi nõuda: ?Meil pole selleks moraalset ega õiguslikku alust.?

Lisaks omavalitsustelt äravõetud 41 miljonile kroonile lisandus senistele erastamiskuludele nõunik Sarneti palk eelmise aasta lõpuni, mis on Sarneti väitel 6000 krooni kuus. ?Praegu teen ma seda tööd vabatahtlikel alustel,? ütles Sarnet.

Lisaks kasutab erastamisagentuur Phare mõnemiljonilist sihtotstarbelist abi, millest rahastatakse näiteks erastamisagentuuri poolt tellitavat õigusabi firmalt Tark & Co.

Omavalitsustel on omandireformi kulusid võimalik katta ka riigile maa erastamisest laekuvast rahast. 2000. a jaanuarist tuleb kohalikele omavalitsustele ka sellest rahast vähem, 25% asemel 15%. Vastava seaduse valmistas ette rahandusministeerium.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:19
Otsi:

Ava täpsem otsing