Jõusaalist mitmet moodi

Kas minna spordiklubisse või soetada jõusaal endale koju? Niipalju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid eelistusi.

Kodusest jõusaalist rääkides jagab arhitekt Meelis Press inimesed laias laastus kolme kategooriasse. Esimese ja kõige suurema osa inimkonnast moodustavad tema sõnul kodanikud, kes mitte midagi ei tee. ?Parimal juhul seisneb nende sportlik tegevus ilusa ilmaga õues jalutamises,? on arhitekt veendunud. Teise gruppi lahterdab noor arhitekt inimesed, kes ostavad telekaubamajast pisikesi patareidega vidinaid, neid endale külge riputavad ja siis tulemust hakkavad ootama. Kolmanda ja kõige väiksema osa moodustavad need inimesed, kes ?merevaatesse ja kallisse ruumi? nõus investeerima on ? ?valdavalt kuuluvad need vähesed koduse jõusaali soovijad küll teist keelt kõnelevate eestimaalaste hulka.?

Pärast pisikest mõttepausi jagab Meelis Press kolmanda osa inimkonnast veel kord kaheks ? need, kes siis oma loodud investeeringut kasutavad ning need, kes hiljem ümber mõtlevad ja ruumile uue otstarbe leiavad. Ja neid viimaseid on Meelis Pressi sõnul rohkem. Sellest hoolimata on M. Pressi arhitektuuribürool hetkel käsil kahe koduse jõusaali projekteerimine. Üks neist, tavakodanikule harjumuspärasem ? saunakompleks koos sinna ette kuuluva jõusaaliga, teine aga tunduvalt eksklusiivsem, andes silmad ette nii mõnelegi spordikompleksile. Majas, mille üldpind on ca 600 m2, moodustab spordi tarbeks mõeldud osa ca 50 m2 ? peegelseina ja spetsiaalse võimlemispuuga aeroobikasaal koos jõusaaliga. Jõusaalist viib uks minibaariga varustatud piljardisaali ning lisaks neile peidab maja endas veel basseini. Sporti investeeritakse arhitekti sõnul pool miljonit krooni, lisaks sisustusele ehk jõupinkidele mõeldud kulutused. Pildile seda aga hetkel jäädvustada ei saa, sest jõusaal on veel projekteerimisjärgus.

Suur jõusaali kasutaja ma ei ole, kuid vahel käin siiski majaühistu jõusaalis. Pean lugu privaatsusest ja võimalusest aega kokku hoida. Suurde spordiklubisse mineku võimalust kaalunud ei ole. Hindan ka teeningukaaslastena kindlat seltskonda.

Pean kodust jõusaali hädaabinõuks ning sobilikuks kasutada ajutiselt kiiretel perioodidel, mil spordiklubisse aega minna napib. Samuti on kodune jõusaal omal kohal nn sisseelamisperioodil ? inimesed on erinevad ja kõik ei ole valmis kohe jõusaali tulema. Kõigil muudel juhtudel soovitan aga eelistada spordiklubi. Põhjenduseks ? spordiklubides on võimalused tunduvalt suuremad. Jõupinkide arv on suurem, seega harjutuste valik mitmekesisem. Teine oluline eelis on treeneri konsultatsioon ? nii üldkonsultatsioon, kus jõusaalis treenijate jaoks on üks treener, kui ka personaaltreeneri võimalus, kes terve treeningu jooksul tegeleb ainult ühe inimesega. Personaaltreener koostab ka spetsiaalselt sellele inimesele lähtuvalt tema soovidest ja võimetest treeningkava ning jälgib ja määrab ka koormusi. Personaaltreeneri saab tellida ka koju. Ei tasuks alahinnata ka kambavaimu. Üksi kodus treenides võib motivatsioonist õige kiiresti puudu jääda. Ning puht emotsionaalne külg ? spordiklubid on enamasti avarad ning valgusküllased, kodudes kipuvad jõusaalid olema akendeta ruumid. Telepoodides pakutavatesse treeningvahenditesse suhtun ma aga skeptiliselt.

Autor: Külli Kariste