Maksupettureil lüüakse jalad alt

?Ausalt maksu maksvate saeveskite jaoks peaks ümarpuidu hind langema,? prognoosis Võrumaa saetööstuse ASi Toftan juhataja Tiit Kolk. ?Samas mustalt tegutsevate saetööstuste jaoks tähendab see sisuliselt toorme hinna tõusu.? Konkurents terveneb, kui kõik on võrdsetes tingimustes, lisas Kolk.

Kolgi sõnul on ausate metsatööstuste lootus ka sellel, et peatselt tegevust alustav maksupolitsei hakkab maksupettuste vastu tõhusalt tööle ?Ainult seadusemuudatustega olukorda ei likvideeri,? ütles Kolk.

Suurima saeveski, Järvamaal asuva ASi Imavere Saeveski finantsdirektori Toomas Metsa sõnul on oht, et jõustuv seaduseparandus muudab maksusüsteemi veelgi keerulisemaks.

?Loodan siiski, et ebamugavused, mis maksusüsteemi keerulisusest tulenevad, ei ole nii suured kui efekt, mida käibemaksupettuse vähenemine annab.?

Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna analüütik Andrus Säälik tunnistas, et neil puuduvad täpsed arvutused, millist efekti kõnealune seadusemuudatus riigile annab. Tema sõnul oleks muudatuste hindamiseks vaja väga üksikasjalikke andmeid. ?Maksupettuste kohta ju statistiline informatsioon puudub,? seletas Säälik. ?Oleme siiski seisukohal, et selle seadusemuudatuse mõju ei ole väga suur.?

Tiit Kolgi subjektiivse hinnangu kohaselt sooritatakse praegu umbes kolmandik palgiostudest mitmesugust maksupettust kasutades ebaseaduslikult. Aastane raiemaht on Eestis 6?7 miljonit tihumeetrit.

Aprilli alguses jõustuv seadusemuudatus muudab töödeldud metsa ehk saematerjali müümisel käibemaksukohustuslaseks riigi ees kauba ostja, mitte müüja. Seaduseparandusega kaasneb ka rahandusministri rakendusmäärus, mis määratleb metsa- või saematerjalina käsitletavad tooted.

Kui tavaliselt tasub riigile käibemaksu kauba või teenuse eest müüja, siis 1999. aasta lõpus muudeti käibemaksuseaduses kord vastupidiseks metsamaterjali puhul. Erikorra kehtestamise eesmärk oli piirata metsaga sahkerdamist.

?Paraku leidsid targad petturid võimaluse vormistada mööbel nii-öelda otse metsast,? ütles mõlema käibemaksuseaduse muudatuste initsiaatori, Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Olav Anton.

Pettuse skeemi kohaselt vormistasid metsa müüja ja kokkuostja ümarpuidu esialgu saematerjaliks ning eksportimisel vormistati see taas metsamaterjaliks, mille eest oli võimalik riigilt käibemaksu tagasi küsida. Metsamaterjalist saematerjali tegemiseks piisas näiteks kirvesilmaga palgilt kooretükk lahti lüüa: ümarpuidust oli saanud kooritud palk ehk töödeldud puit.

?Kui varem oli nii, et käibemaks tiirles ostu-müügitehingute osaliste vahel, siis nüüd hakkab ostja maksma tehingut tehes kohe käibemaksu riigile,? rääkis keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Andres Talijärv. ?Tarkpead müüsid varem sisuliselt õhku, aga käibemaks küsiti riigilt tagasi.?

Talijärv ei välista, et tarkpeadest petturid võivad juba mõelda uusi nõkse, kuidas seaduseparandusest mööda hiilida. Olav Antoni teada on aga juba mitmed endised ?käibeka? tegijad äri metsanduses lõpetanud või lõpetamas.