Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Sõnajalga ärritavad tülid ja kaklused

Eha Laanepere 30. märts 2001, 00:00

Väärarvamusi ja ebausku on palju ? alates sellest, et havisabal on halb aura ja et monstera suured lehed imevad inimese energiast tühjaks.

Suurest ettevaatlikkusest on soovitatud magamistoast kõik potililled üldse ära koristada. OÜ Estella Taimekujundus taimekujundaja-agronoom Jane Pappel ütleb, et selline hirm on alusetu: ?Õitsvaid lilli, jah, ei maksa magamistuppa panna. Näiteks on meie kodudes kindlasti alles vanast ajast terveid seinu katvaid vahalilli, mis õitsemise ajal levitavad tugevat lõhna. Raske aroom võib paljudel ajada pea valutama ? aga sedasama võib teha iga teinegi vänge lõhn. Rohelus magamistoas pole küll kuidagi kahjulik. Taimed tekitavad kodutunde ja mõjuvad rahustavalt.?

Oma ebausk saadab peaaegu iga taimeliiki, mida meie kodudes ajast-aega on kasvatatud. Uuemal ajal kodusse jõudnud taimede kohta pole legende rahvasuus veel tekkida jõudnud. ?Kui ebausk on suur, võib ju magamistuppa panna pudelipuid ja muid uuema aja taimi,? soovitab Pappel.

Sõnajala kohta omakorda käib jutt, et mõne inimese käes see ei kasva, teise käe all lööb aga vohama. ?Sõnajala võimel inimestevahelisi pingeid tajuda on küll tõetera sees,? leiab Pappel. ?Olen näinud lopsakaid sõnajalgu kohtades, kus need terve mõistuse järgi kasvada ei saaks ? täiesti pimedas, kastmata unustatud. Teises kohas on sõnajalal ideaalsed kasvutingimused ? akna juures, õige hooldus ?, aga ta kiratseb ja sureb välja.?

Asutustes, kus on käimas kaadrivahetus või kus toimuvad vihased tülid, ei meeldi sõnajalgadel kasvada. Kodudes, kus kasvavad uhked auväärses eas sõnajalad, kuivavad need niipea, kui majja siginevad abielupaari lahkuminekueelsed tülid. Vahel lööb seni kiratsenud sõnajalg uuesti vohama, kui kabinetis vahetub töötaja. Sõnajalg on isegi nii peen psühholoog, et ei lase end üldse häirida inimestevahelisest sõbralikust nöökamisest ega niisama näägutamisest, vaid ainult tõsistest vihastest kaklustest.

Muidugi on olemas ka mürgiseid taimi, mis võivad organismis tõsise mürgituse tekitada, kui need suhu juhtuvad sattuma. Kuna me tavaliselt neid suhu ei pista, siis ei oska me seda ka eriti karta. Kuid kindlasti on nii mõnigi praegune soliidne täiskasvanu lapsena aknalaualt punaseid hapukalt maitsvaid begooniaõisi salaja näpanud. Begoonia pole mürgine, küll aga on seda tänapäeval armastatud jõulutähed, koralltomatid, maavitsalised, hüatsintide, tulpide ja nartsisside sibulad, samuti ammutuntud luuderohi, piimalilled ja diifenbahhiad. Olenevalt kogusest ja sööja taluvusvõimest võib mürgitus olla nii tugev, et vaja on haiglaravi, kuid taimed võivad olla koguni eluohtlikud. ?Ma vaatan alati hirmuga lasteaias kasvatatavaid ilusate oran?ide marjadega koralltomateid ja rohkeid jõulutähti jõuluajal,? tunnistab Jane Pappel. ?Vaevalt et kasvatajad ja kooliõpetajad teavad, kui mürgiseid taimi võib olla nende rohelises nurgas.?

Kui perekonda sünnib beebi, tuleb kindlasti ka kõikidele kodustele toataimedele karm inventuur teha ja mürgised eksemplarid ära kinkida või minema visata.

On ka selliseid taimi, mis nahale sattudes tekitavad punetust ja sügelust. Näiteks ilusa tiheda kirju põõsa diifenbahhia kõrge- ja madalakasvulisi sorte Jane Pappel kodudesse ega ka kontoritesse ei soovitagi. Taime murdunud leht levitab erilist haput lõhna, nahale sattunud taimemahl toob kohe kaasa nahaärrituse või isegi põletuse ja villid. Pealekauba venib diifenbahhia inetult välja, kui igal aastal taime tugevasti ei noorendata. ?Inetuid, vaat et saja kepiga toestatud kõrgeid diifenbahhiaid on kontorites näha küll ja küll. Tööd on temaga palju ja nahapõletuse saamise oht pealekauba,? konstateerib Pappel.

Nahka ärritavat mahla võivad välja ajada ka igat sorti kummipuud. Kaktuse-, agaavi- ja aaloeokkad võivad samuti nahapõletikku tekitada ning imepisikesed ogad võivad sõrme sees mitu nädalat valu teha. Üldse on parem tõmmata kätte kummikindad, enne kui hakata potilille pügama.

Enamik kaktuselisi on aga vägagi inimsõbralikud. Indiaanlased kasutasid kaktusemahla ravimina, ja tõsi on vanaemade tarkus, et aaloemahl parandab kiiresti haavad. ?Julgemalt võikski kontorites kasvatada kaktuseid madalas kividega täidetud potis. Mõjub põnevalt ja on nõuab vähe hoolt,? soovitab Pappel. Mõned kaktuseliigid, nagu Mammillaria ja Cereus, isegi neutraliseerivad arvuti elektromagnetvälja.

Huvitav taim on kardemon, mida saab edukalt kasvatada aknalaual potis. Ta ei vaja rohkemat kui natuke kastmist, aga rõõmustab oma suure lehepahmakaga, lõhnab mõnusalt ja sobib suurepäraselt toidu garneeringuks. Seemneid maitseainepurki küll koguda ei saa, kuna toatingimustes kardemon ei õitse.

Tupsrohtliiliat ja spatifüllumit soovitatakse õhupuhastajaks kööki. Kas need taimed tõesti õhku puhastavad, pole teada, aga eriti just gaaspliidiga köökides, kus on palju süsihappegaasi, löövad nad täies ilus vohama.

Peale silmailu võivad potitaimed tekitada kurbust ja depressiooni ? seda muidugi ainult siis, kui kallis ja ilus lill sureb. Jane Pappeli sõnul ei juleta tihti kalleid Hollandist toodud taimi osta ? hirmus, et teistes tingimustes üles kasvatatud taim meil kaua nagunii vastu ei pea. Taimede puhul, mida juba aastaid müüakse, on see hirm asjatu, täiesti uute liikide puhul võib kartjatel õigus olla.

Paraku ei oska ka lillemüüjad alati öelda, kuidas ostetavat taime hooldada.

Üldiselt on vähe taimi, mis taluvad varju. Inimesed võivad taimedele ka teadmatusest karuteene teha ? mööda kontoreid käies tuleb Jane Pappelil ikka ja jälle sama juttu korrata. Levinuim viga on ülehooldus ? oma kalli lille pärast muretsetakse nii palju, et see kastetakse üle. Mida pruunimaks muutuvad liigsest veest lehed, seda rohkem kastetakse, kuni armastatud taim ongi surnud. Ülekastetud muld on ka suurepärane kasvulava mullaussidele ja mulla pinnal elutsevatele valkjatele hooghändadele.

Samas on möödapääsmatu, et mõni taimeleht aeg-ajalt ära kuivab. See on normaalne eluprotsess. Samuti, nagu inimesi võib tabada vähktõbi, võivad isegi väga heades tingimustes kasvavad taimed haigestuda.

Soovitatav on kontoritesse valida taimed, mis vajavad vähe hoolt. Koju võiks muretseda põnevamaid taimi. Neid huvitavatesse pottidesse istutades saab kodu ilusamaks muuta.

Toataimed pole meie patsientide tervisele küll kuidagi halvasti mõjunud. Esinenud on nn toataimeallergiat. Kui asja lähemalt uuriti, siis on tihti tulnud välja, et tegemist on paksemate lehtedega taimega ja et allergias pole süüdi mitte taim ise, vaid tema lehtede vahele kogunenud tolm.

Teiste taimede kohta on teada, et meil väga levinud putkeliik tekitab tugevaid põletushaavu, mis löövad välja alles natukese aja pärast.

Sookailu vänge lõhn võib panna pea valutama.

Väikesed lapsed on vahel kõrva, ninna ja suhu toppinud pisikesi seemneid ja marju, mis võivad nende kätte sattuda ka potitaimede küljest. Enamasti topivad nad siiski kõrva ja mujale, kuhu tilluke näpp mahub, herneid, mis võivad seal koguni idanema minna.

Tellisime taimekujundusprojekti meelega sellise, et oleksid just elustaimed, mitte kunstlilled. Seda vaatamata elustaimedega seotud riskile ja nende kallimale hinnale ? neid võivad kahjustada putukad, tabada taimehaigused jne. Isegi konserveeritud taimed pole ikkagi päris need, mis elusad.

Hotelli eri korrustel leidub fiikuseid, palme, erinevaid draakonipuid ja palju muid taimi. Arvame, et taimed mõjuvad hästi nii meie klientide kui ka personali tervisele, looduslik roheline annab koduse tunde ja tekitab värske meeleolu. Taimedele kulutatud raha on oma hinda väärt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:08
Otsi:

Ava täpsem otsing